Kas tegemist on neuroloogilise probleemiga või mitte? 31.10.11 / Lasteneuroloogia

Külastaja küsib:

Tere.
Ei ole hetkel veel arsti poole pöördunud, kuid otsustasin siiski maad uurida.
Nimelt soovin teada, kui normaalne on see, et laps avab suu, kui on ootusärevuses või talle meeldib miski või näeb midagi huvitavat, ootab süüa või joogipudelit või näiteks õue riietudes. Meenutab linnupoega ja alguses tegi nalja, aga nüüd paneb pisut muretsema. Kui ütlen lapsele, et ta suukese kinni paneks, siis ta teeb seda, aga samas avab siis jälle uuesti. Seda muidugi kuni huvi pakkuva tegemise lõpuni, siis on laps nagu laps ikka. See suu avamine on päris pisikesest peale, ehk juba enne aastaseks saamist.
Umbes kuu aega tagasi lisandus varvastel kõndimine (poja oli siis 1,7), küll mitte kogu aeg, aga päeva jooksul mõned korrad siiski. Ja nädalake tagasi sai veel silmade pilgutamine aktuaalseks. Millest kõik see, kas võib olla, et lapsel närvidega midagi pahasti??
Ja ehk oskate öelda, kui aktiivne peab või võiks olla sellises vanuses lapse kõne? Poja saab kõigest aru ja sõnadest ütleb arusaadavalt välja - emme, tahan, ei taha, opa (on öelnud tahan opa), aia. Kuid see on ka kõik.

Silmade pilgutamise kohapealt soovitas tuttav LEONURi tinktuuri, et pidavat aitama.

Igatahes täname ette vastuse ja soovituse eest.
Lugupidamisega,
V.J

Arst vastas:

dr Anu Sööt

Laste neuroloog

Elite Erakliinik

Tere,
aitäh pöördumast! Arvan, et suu lahti millelegi kaasaelamine küll neuroloogiline probleem ei tohiks olla. Alla 3a lapsed kõnnivad sageli osa ajast varvastel.Kuna aga varvastel kõnnivad ka spastilised lapsed, siis oleks siiski vaja neuroloogiga konsulteerida.Silmade pilgutamine viitab närvisüsteemi tundlikkusele, enamasti mitte haigusele selles vanuses. Kõne pärast praegu muretseda pole vaja. Kuna lapsel on mitmeid probleeme,mille täpsustamiseks on vaja kogenud neuroloogi konsultatsiooni, siis soovitan kindlasti vastuvõtule minna.
Edu Teile!
Lugupidamisega,
Anu Sööt

Kas see arutelu oli kasulik?