Laps nõrga närvikavaga 14.10.15 / Lasteneuroloogia

Külastaja küsib:

Poiss on 11.a., käib 5.klassis. Nüüd sügisel vahetus klassijuhataja ja tulid uued aineõpetajad. Koolis on igasuguseid hindeid alates 2 kuni 5ni. Õpime kodus koos (tavaliselt õpime 2-4 tundi iga argipäeva õhtu) ning kui kodus tundub, et kõik on selge, siis koolis saab ikkagi tihti 3 või isegi 2. Alguses olin pahane, kuid enam ei julge midagi lapsele ka öelda, sest tean, et laps põeb oma halba hinnet ka ise kõvasti läbi. Kuu aega (al. sept. keskelt) on tal silmad hakanud tõmblema (kahtlustan, et tikid). Juba vähemalt kaks aastat stressirohkel ajal (hinnete väljapanemisel, suurte kontrolltööde eel jne - seda pole kunagi juhtunud suvel kui on koolivaheaeg) öösiti karjub, siis rahustan ta maha ning ega ta hommikul midagi ei mäleta. Peale karjumise öösiti ta ka räägib tihti unes (vahel rahulikult, vahel kellegagi vaieldes, vahel midagi kellegilt nagu küsides) ning on ka ringi kõndinud, nii et ööd on meil rahutud. Klass on väga lärmakas (klassis mitu poissi, kes ei allu korrale, ka vägivaldsed, seetõttu ka õpetajad on tihti ärritunud ja rahulolematud klassis), laps on ka ise jutustamise eest märkusi saanud, kuid neid ei esine tihti. Ka vahetunnid on lärmakad, laps ütleb, et mõned klassi poisid (tavaliselt 2) togivad, löövad, kägistavad ja siis ta nn võitleb nendega vastu, et enam nad teda ei kiusaks. Kool on sellest teadlik, kuid ei tee midagi, et lapsi, kes teisi kiusavad korrale kutsuda, pigem on öelnud, et peavad hoopis tagakiusatavad minema ise psühholoogi juurde, kuna ärrituvad liigselt kiusamisest. Laps on muidu väga seltskondlik ja väga hästi nn sulandub teistega ja ka võõras seltskonnas. Koolis on õpetaja öelnud, et keskendumine jätab soovida, vaatab liiga palju ringi, selle asemel, et tunnile keskenduda. Ka kodus kui õpime, siis pean ikka meelde tuletama, et keskenduks. Väga tihti viimasel ajal silmad on tal märjad pisaratest, kasvõi see, kui lihtsalt kallistame. Ta on hästi minus kinni, ta alati küsib enne minu arvamust, kui ütleb oma arvamuse (viimasel ajal püüan enne küsida siis tema arvamust mingi asja kohta, kui oma arvamuse ütlen), kallistame tihti (ta ei häbene seda ka teistega koos olles). Peres on ka isa, kuid isa on tihti tööl (kuus kaks nädalat kodus) ning isegi kui isa on kodus, siis alati laps pöördub nii õppimises kui ka muudes küsimustes just minu poole. Ta on väga sportlik ja on enesekindel oma välimuse suhtes, kuid õppimise koha pealt ta ütleb tihti, et ma olengi rumal, ma ei oskagi, nagunii saan kahe jne, et enesehinnang sealt poolt on väga madal. Püüan talle sisendada, et kui sa matem. nii hästi ei oska, siis oled ju inglise k. tubli ja kehalises jne......
Kuidas saaks tema nn hellahingelisust natuke tugevamaks muuta ja et tal enesehinnang ka tõuseks õppimise koha pealt, samuti et ta ei sõltuks nii palju minust? Mida ma peaksin tegema tema silmade pilgutamise koha pealt?

Arst vastas:

dr Anu Sööt

Laste neuroloog

Elite Erakliinik

Tere!
Aitäh pöördumast! Silmade pilgutamine e. tikid on sageli esinev probleem selles vanuses lastel. Tikid on eeskätt lastel, kes elavad oma muresid sissepoole, kes on ebakindlad. 5.klassi laps peaks ise õppima . See, et õpite koos ja hiljem ta ei pruugi õpitut mäletada, viitab kehvale keskendumisele.
Soovitan pöörduda psühholoogi poole. Tikid on isepiirduv probleem ning enamasti mööduvad ravita. Üle tuleks kindlasti vaadata ka lapse päevaplaan.
Lugupidamisega
Anu Sööt

Kas see arutelu oli kasulik?