Fotoderatiit (päikeseallergia) 10.05.16 / Nahahaigused

Külastaja küsib:

Viimased 13 aastat vähemalt 2-3 korda "kõrge" päikese hooajal olen sellises seisundis. Aastatega tegin järelduse et tegemist on päikeseallergiaga. Kuigi punetust/sügelust ei teki peale igat päikeselist päeva, vaid kindlasti peale esimest kuumalainet mais ja kõrghooajal suve keskel. Aga võib ka oktoobris juhtuda.
Sümptomitest: punetav turses nahk, vesised viilid, tugev sügelus. Tavalised kehapiirkonnad: käed (sõrmedotstest õlgadeni), abaluu piirkond, selg, kõht, kael. Võib 2-3 kehapiirkonnal korraga. Püsib vähemalt 1 nädal kuni 3 nädalat, kõige raskemad on esimesed 3-4 päeva. Määrimiseks kasutan hormonaalset kreemi (advantan või hydrocortisone dak, tsingsalvi, jahutava jäägeeli (aitab väga sügeluse korral), aloe geeli, Kui on võimalus siis panen lihtsalt jääkoti punetavale kohale. Sisse võtan allergiavastased ravimid (Claritin, Tavegyl (kuid teeb väga uniseks), zyrtec). Proovisin ka "allergiavabal" külmemal ajal ette valmistuda beta-karoteeni, väikese ajaga solaariumis vm - ei mingit kasu, ikka oli jube dermatiit kevadel ja suvel. Dermatiit võib tekitada ka siis kui kasutan 50+ UV kaitsega päikesekreemi ja ei viibi palju päikese all (paar korda oli ka oktoobris). Külmemal ajal sellist seisundit kunagi pole olnud.

Küsimus: mida võiks ette võtta et kergendada haiguse kulgu? Kas mingeid maksa funktsioone parandavat preparaate, täiendavat vitamiine, letsitiini vm? Kas on mingeid ennetavaid protseduurid või toiminguid?

Arst vastas:

dr Kristi Abram

Dermatoveneroloog

Tere!
Selle pildi alusel, mida ma fotolt näen, ei viita nahaleid psoriaasile. Pigem mõtleksin päikeseallergiale, fotokontaktdermatiidile või sellisele atoopilisele dermatiidi vormile, mis ägeneb päikese ja kuumaga. Üldiselt olete enamikke ravimeid, mida tavaliselt sellisel puhul soovitatakse, juba proovinud. KUI SPF 50+ ei ole efektiivne, siis võib proovida veel kõrgemat faktorit (SPF 80-100). Ennetavat valgusravi võiks proovida arsti käe all, soovitavalt UV-B, mille lainepikkus on veidi erinev solaariumis kasutatavast UV-kiirguse lainepikkusest.
Tegemist võib olla ka fotokontaktdermatiidiga - st.nahale on sattunud mingi aine (või ravim), mis tavaolukorras löövet ei põhjusta, aga päikesega koosmõjul tekitab sügeleva nahalööbe. Sellisel juhul on peamine vältida vastava aine ja päikese koosmõju. Kui lööve on juba tekkinud, siis ravitakse ikka vastavalt sümptomitele - jahutamine, sügelemise leevendamine (nt.Claritun või Zyrtec; Tavegyli tänapäeval enam ei soovitata) ning paiksed hormoonkreemid.
Lugupidamisega,
Kristi Abram

Kas see arutelu oli kasulik?