tervisemure 28.03.05 / Neuroloogia
Külastaja küsib:
Tere Lgp.Dr.Ots,
Olen pisut mures tervise pärast. Olen 32.a M; 2a.tagasi hakkasin ennast
ennast füüs. halvasti tundma - kõrgem SYS~150. Käisin uuringutel -
füüs näitajad ja EKG suhteliselt OK, vererõhu monitooring ka.
Kuid tundsin ikka halvasti - nägemine halvenes, peas surutistunne,
kael kange, kõrvad tihti "lukus", peapööritused/väikesed tasakaaluhäire
alged, kerged paanikahood. Seetõttu lasin teha pea magnettomograafi uuringu - õnneks ei midagi.
Vahepeal olen proovinud arsti soovitusel ka AD kuuri - Cipralex ei sobinud; Nycofloxi kasutasin 1,5a; lõpetasin dets2004. Kui kasututasin, siis oli enesetunne suhteliselt hea, kuigi väikesed peapööritused siiski olid.
Ise arvan, et võib olla on aju veresooned ahene(mas)nud, mistõttu ka
vastav enesetunne. Vererõhku möödan pidevalt - DIA tavaliselt 80..85,
SYS 135..155. Olen natuke ülekaaluline 187cm/100kg, kuid liigutan
aktiivselt iga päev: ujumine, suusk, ratas. Sportides tunnen end hästi, vaid
ujumisel mõnikord peapööritus(hapnikunälg) kui tempo suur.
Loomulikult jätkan tervise monitooringut ja kontrolli, kuid sisetunne ütleb, et
miski on siiski korrast ära. Olen seda meelt, et normaalne organism suudab
ise end tasakaalus hoida, ja olen selles vaimus ka ennast psüühiliselt häälestanud, kuid pidev uimasus, kange kael, mingi monotoonne müra (mida
kuulen/tajun öösiti kui on vaikne), peapööritused panevad mind pisut muretsema. Kas on mingeid ajuveresoonte olukorra hindamise protseduure mida peaksin laskma teha (N:kontrastainega uuring, kuid olen joodile allergiline) või võib olla tegemist ikkagi mitte füüsilise, vaid pigem psüühilise probleemiga? Mida saan ette võtta?
Lugupidamisega,
Martti
Arst vastas:
dr Katrin Kaarna
Neuroloog
Päevakirurgia Erakliinik Medex
Tere, Martti,
Teie põhjalikku ülevaadet lugedes ja arvestades teostatud uuringute tulemusi, võin küll teid julgustada, et aju- ja ajuveresoonte haigusega tegemist ei ole. Vastasel juhul peaksid nii pikaajaliste kaebuste püsimisel olema lisandunud ka nn. koldeleid ehk siis püsivad kesknärvisüsteemi kahjustuse nähud.
Kaldun arvama, et tegemist võiks olla ka sisekõrvast tulenevat probleemidega , kaelalihaste pingest tulenevate kaebustega või tõesti depressiivse häirega.
Soovitan pöörduda tasakaalu- ja kuulmiskeskusesse ( tavaliselt Kõrvakliinikute juures olevad eriarstide kabinetid). Kui sealsed uuringud teil samuti mingit haiguslikku seisundit ei kinnita, on tõenäoliselt tegemist nn. psühhosomaatilise probleemiga, mille puhul ülemäärane psüühiline pinge ( m ida te ise ei pruugigi tunda ) võib tekitada kehalisi kaebusi , teie puhul tasakaaluhäired, kohin kõrvades, ka periooditi nägemishäired. Sellisel juhul peaksite ikkagi jätkama antidepressantide kasutamist, kuid ainult spetsialisti ( psühhiaatri) poolt ette kirjutatud ravimite ja skeemiga. perearsrid ei ole pikaajaliste deprassiivsete häirete ravimises nii kogenud ja omal äranägemisel selliseid ravimeid tarvitada ei tohi. Tihti on abi psühholoogidest, kes oskavad nõustamisel leida põhjuse, mis teile probleeme võiks tekitada. Põhjuse kõrvaldamine või ka vahel probleemi teadvustamine on suureks abiks ravimisel.
Kontrastainega ajuuuringud on alati seotud teatud riskidega, seepärast teostatakse selliseid uuringuid ainult kindlatel näidustustel.
Igasugune kehaline liikumine, füüsiline aktiivsus mõjuvad positiivselt psühhosomaatiliste probleemide puhul
Parimate tervitustega
Teie arst.
Nõuanded teemal: Neuroloogia
Tervisemure
Paar nädalat on kestnud lühiajalised valuhood põhiliselt jalgades, üksikutel kordadel ka kätes või mujal kehas, seljas. Selg ei valuta. Jalad paistes pole, väliselt pole midagi näha. Käega katsudes valusaid ...
Vaata kõiki nõustamisi
Ei saanud vastust? Küsi arstilt:
