epilepsia 01.04.08 / Neuroloogia

Külastaja küsib:

tere.minu mehel on epilepsia alates lapseeast kui koer teda hammustas ja śoki tagajärjel hakkasid tal käima krambid.rohtusi hakkas ta tarvitama nende vastu alles kuskil 5-6 aastat tagasi kui ta oli 30aastane.suuri krampe on tal aasta -kahe jooksul 1kord umbes aga väikseid mõtlemajäämisi on tal pidevalt,iga päev.ta jääb vahel nagu mõttesse ja vahel katkeb jutt aga ise ta neid ei tunnista .kas ta ise ei pruugigi neid tunda.ta käib praegu dr.haldre juures ja võtab lamictali ja orfiril longi aga ma ei saa öelda ,et need oleksid vähemaks mõtlemajäämisi võtnud.kas on üldse neid väikseid mõtlemajäämisi võimalik ära ravida.tahaks teada ka kas krambid on inimese ajale ka ohtlikud ja kas need mõtlemajäämised mis toimuvad iga päev võivad ajule halba teha ,nii ,et lõpuks inimene päris imelikuks muutub.kas krambid tekitavad probleeme ka mäluga ja kuidas saaks seda ära hoida.kas need rohud mis epileptik võtab mõjuvad kuidagi halvasti ka organismile, kas peaks tegema mingi aja tagant ka rohtudevaba perioodi.kas selline epilepsia vorm nagu ma kirjeldasin on väga ohtlik-suured hood harva ja väiksed mõtlemajäämised,hajameelsus iga päev.ma olen lugenud ,et mingi epilepsia vorm on väga ohtlik ja võib lõppeda surmaga.kuidas inimene saab ise kaasa aidata ,et hoogusi ära hoida.vabandan ,et nii palju küsin aga arsti kabinetis lihtsalt pole sellist aega ,et nii palju küsida .kas lennukiga lendamine võib ka kuidagi halvasti tervisele mõjuda.aitähh

Arst vastas:

dr Ain Pajos

Neuroloog

OÜ Neurodiagnostika

Epilepsiahood, ka väikesed mõiutavd aju mäluprotsesse ja viivad vähehaaval mitmesuguste häireteni. Iga ravi eesmärk on kõik hood lõpetada. Umbes 30 % juhtudest hood aga ravile ei allu. Siis on väga vajalik tihe kontakt arstiga, registreerida päevikus võimalikult kõik hood, teha täpselt muudatused ravis ja pidevalt informeerida raviarsti. Äkksurm seoses hooga on võimalik ja lendamine igapäevaste hoogudega ei ole soovitav.

Dr. Ain Pajos
tel. 6 748 591

Kas see arutelu oli kasulik?