Kas on vaja neuroloogi vastuvõtule minna? 16.10.21 / Neuroloogia

Külastaja küsib:

Mul on diagnoositud Sjögreni sündroom. Reumatoloog aga muudest sümptomitest peale paistes süljenäärme midagi kuulda ei taha.

Mina aga väljakirjutatud ravimeid ilma ühegi analüüsi ega uuringuta võtta ei julge. Kas minu mure on põhjendatud ning vajaksin lisaanalüüse?

Minu arvates on järgnevad sümptomid ka ehk neuroloogia valdkonda kuuluvad:

- Mäluprobleemid, eriti lühimälu. Kasutan google kalendrit+nutikella ja palju märkmepabereid, et funktsioneerida aga nendest hoolimata unustan palju.
Unustan tegevuse ajal, mida tegema pidin. Jõuan külmkapi ukseni ja meelest läinud, mida võtta tahtsin. Lähen lapsele tsärki tooma ja unustan ühe sammu pärast, mis tegema pidin. Käin nii mitu korda ja kodused tuletavad korduvalt meelde või võtavad juba ise. Mul läheb ka rääkides poole sõna pealt meelest, mis öelda tahtsin.

- Keskendumisraskused. Nii kui keegi jutule vahele segab, kuulen heli vms, on eelnev teema meelest läinud. Iga päev ei ole nii hull, mõnel päeval on aga vestlused väga raskendatud. Teen viimasel ajal ka kõnes tihti vigu. St vigased laused. Pean end parandama.
Tähelepanu on kergesti hajuv.

- Peavalu. Tugev, pigem ühes kohas rõhuv ja pulseeriv valu. Võib kesta poolest päevast mitme päevani. Sel ajal olen eriti valgus-, lõhna -ja helitundlik. Kõik kumiseb. Selline tunne nagu klaaskuppel oleks ees ja see on udune. Nähtavus on piiratud. Pearinglus on tugev. Kui liigun, siis mööda seinu end toetades. Võtan 1000mg paracetamoli+400mg ibubrofeni.

- Kõrvus on tihti tinnitus. Mõnikord ärkan pinina peale ööselgi.

- Sisemine värin, väjaspool väljendub käte värina või silmade/kulmude tõmblemisega. Olen siiani selle peale midagi söönud ja katsunud rahulikult olla. Veresuhkru taset olen korduvalt kontrollinud aga kõik normis.

- Pearinglus ja tasakaaluprobleem. Lihtsalt ühe koha peal seista ei saa, tasakaal kaob ära (hakkan ühele poole vajuma).

- Lihasnõrkus – asjad kukuvad tihti käest ja põlved on jõuetud, treppidest käimine raskendatud ja väldin neid.

- Tuimus ja nagu nõelatorked kätes ja jalgades. Surevad kergelt ära.

- Raynaud. Tugev. Nii külma kui stressiga. Võib võtta tunde, et sõrmede värv, liikuvus ja tundlikkus taastuks.

- Sõrmed lähevad aeg-ajalt paiste, rusikasse panna ei saa. Pigem hommikuti.

-Valguskartlikud ja tundlikud silmad.

- Tugevad alakõhu valuhood.
ca 1-2 min tunnen ette kui hoog tuleb. Jõuan dušši alla ja valuvaigistit võtta. Soe vesi lohutab ja aitab mul hingamisele keskenduda. Kestab u 20 min. Mõnikord vähem, teinekord kauem. Meenutab sellist valu nagu sünnituse ajal pressid, ainult et see tunne on kogu hoo ajal. Tugev survetunne. Jalgu ei tunne ja alakeha liigutada hoo vältel ei saa. Ma ei kuule kui minuga räägitakse ega pole suuteline ka ise rääkima. Valuhoog on nii tugev, et olen oksendanud. Enamasti piirdub tugeva iiveldusega. Olen hoo ajal ja järgselt apaatne. Jalad on tuimad ja jõudu ennast liigutada pole. Abikaasa on vajadusel siiani mind tagasi voodisse viinud. Peale hoogu üldiselt magan. Võib tulla mitu korda kuus või hoopis mitme kuu tagant. Ei ole aru saanud, mis seda vallandab.

- Lõhnatundlikkus. Iga aastaga on süvenenud. Lõhnad, eriti kanged ja minu jaoks ebameeldivad, tekitavad tugeva iiveldustunde, peavalu ja pearingluse. Olen kokku kukkunud ebameeldiva lõhna pärast. (nt keegi on pesemata v parfüüm ei sobi mulle). Ei saa olla liftis, kus on minu jaoks ebameeldiv lõhn, poejärjekorras seista ka ei saa (alati keegi lõhnab tugevalt), ei suuda poes nendes vahekäikudes käia, kus on ebameeldiv lõhn.

- Valu rinnus. Tihti lööb äkkvalu rindu. Kaob sama kiirelt kui tuleb, ainult korraks võtab hinge kinni. Sagedamini tekib kummardamisel kui pean midagi maast üles korjama. On muutunud väga sagedaseks (igapäevane). (Südamepaun on mitme ravimata perikardiidi läbipõdemisel armistunud)

Arst vastas:

dr Ain Pajos

Neuroloog

OÜ Neurodiagnostika

Kuna Sjögreni sündroomi korral on tegemis autoimmuunse rünnakuga organismi erinevate kudede vastu, on kaebusi tihti palju ja nad võivad olla erinevad. Võiksite paluda abi diagnoosi püstitanud arstilt (reumatoloog).

Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika

Kas see arutelu oli kasulik?