Artroosi kulg ja sellega elamise soovitused 04.07.22 / Neuroloogia

Külastaja küsib:

Poolteist aastat tagasi käis minust läbi mingi elektriline klõks ja jalad muutusid päevapealt raskeks ja tundetuks. Alates sellest on tasapisi pigem halvemaks läinud. Ma ei saa küll kükkasendist või istuli asendist ilma kepi abita püsti, kasutangi ühte keppi, mis tähendab, et ma tegevusi, mis nõuavad kahte kätt, teha ei saa, sest siis peaksin kepist loobuma.
Aga tasakaal ei ole ka enam endine, kepp aitab sedagi hoida, peale selle, et nõrgaks jäänud jalgadele jõudu annab. Küsimus - kas peaks tegema mingeid uuringuid, et selgitada põhjus, miks tasakaal vähene - äkki on ravimeid?
Lisavaevusi tekitab komppöid ja parema jala väljapoole tallamine, mis senises elus eriti ei häirinud. Asi selles, et isegi ortopeedilised jalanõud ei luba kaua ennast kanda, ikka hakkab lõpuks jala peale, näiteks kõverad varbad saavad hõõruda.
Mind huvitab, kas Teie praktikas on juhtunud, et artroos nii algab? Järsku ja valusid mul praktiliselt pole seljas ega mujalgi. On ainult ebameeldiv tunne jalgades, sellepärast ei taha hommikul jalgele tõustagi, tahaks vältida seda tunnet. Samas ma ei nimetaks seda valuks, sest rahuolekus pole seda tunda.
Neuroloog väitis, et mul on selgroo lülide vahelised kõhrkettad kõik kulunud. Kas võib olla nii, et kulunud on, aga valu ei tee?. Seljavalu mul pole. (Loomulikult ma seda ei taha, aga küsin sellepärast, et kõik artroosi käsitavad kirjeldused algavad valu vaigistamise soovitustest, selle järgi otsustan, et kas valu peabki siis alati olema?)
Elan üksinda maal ja igapäevased toimetused tuleb ära teha. Olen lugenud, et artroosi puhul on soovitus koormust vähendada. Ma ei saa aru, mida see tähendab? Mida ma tohin ja mida mitte teha?
On ju soovitus päevas teha 10000 sammu, kas see käib ka minu kohta? Kui palju on mulle sobiv? Enesetunde järgi ei oska ma otsustada - juba hommikul on jalad väsinud ja rasked! Ma ei saa mõelda, et näe, nüüd olen väsinud, puhkan. ( Kuigi rampväsimus tuleb ka palju rutem, kui varem).
Kehamassiindeks pole just kõige parem, üle 30. Seda nii kergelt ei muuda. Aga tassimised - palju võin tõsta raskusi? Ega ühe käega palju ei saagi muidugi. Alates haigestumisest toon süüa seljakotiga - kui palju võin seda koormata? Kõik on individuaalne muidugi. Aga kui valu ei ole, siis ju ei tea. Muidugi mõjub raskus jalgadesse, koormuse all lähevad need veel 'raskemaks", aga ei muud.
Kas on mingid soovitused selle kohta, mitu tundi päevas võiks jalul olla ja palju raskusi kanda minusugune ?
Kas tasuks teha veel mingeid uuringuid - näiteks välistada sklerosis multiplexi? (minu oleku tunnused klapivad sellega, topeltnägemist pole ainult olnud. Tean juhtumit, kui inimene haigestus sellesse 60-aastaselt!)
Kas on võimalik teha uuringuid, et selgitada tasakaalu puudumise põhjus? Mulle tundub, et see on suurem, kui vanus seda lubaks? Liiati vereproovid on korras, suhkur, kolesterool, vererõhk... On piiri peal.

Arst vastas:

Ain Pajos

dr Ain Pajos

Neuroloog

OÜ Neurodiagnostika

Artroos on väga levinud liigeste liigeskõhrede ja liigestuppede moondumine ja allakäik enamasti seoses vanusega. Glükoosamiid on toidulisand mille raviva toime kohta tõestused kliiniliste uuringute kaudu puuduvad samas võib ta mõnel vaevusi leevendada. Vanemas eas tekkiv tasakaaluhäire on väga sage, tihti põhjuseks jalanärvide kahjustus seoses osteoartroosist tingitud närvikanalite kitsenemisega selgroo nimmeosas (nn. spinaalstenoos). See võib kulgeda ka ilma seljavaluta aga võib põhjustada valu ühes või mõlemas jalas intensiivsemal käimisel. MRT uuring nimmelülidest aitab seda diagnoosida. Kasuks tulevad tasakaaluharjutused ja regulaarne liikumine - mitte korraga palju aga sageli ja vaheldumisi puhkeperioodidega.

Dr. Ain Pajos
6748591
Neurodiagnostika

Kas see arutelu oli kasulik?

Nõuanded teemal: Neuroloogia

MRT vastus

Tere,

Kas te oskate mulle öelda, kui puusas on tugevad valud, siis kuidas võidakse selle MRT põhjal asja ravida? Et kui on pitsumine, siis mis sellega tehakse? Valud on nii liikudes kui istudes ...

Ain Pajos

Vastas dr Ain Pajos

MRT uuringu abil hinnatakse võimaliku operatsiooni vajadust ja vajadusel planeeritakse selle läbiviimist. Medikamentoosse ravi määramisel on otsustav haiguse kulg ja läbivaatuse tulemus mitte piltuuring. ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi

Ei saanud vastust? Küsi arstilt: