Ülekaal + hingamisraskused 27.04.04 / Perearst
Külastaja küsib:
Olen 24 aastane naine 175 cm, 71 kg.
Korra olen juba kaalust alla võtnud, tundsin ennast 63 kg juures fantastiliselt - see ongi vist minu ideaalkaal - energiat tuli tohutult juurde, kuid tänu pingelisele õppetööle ülikoolis võtsin jälle juurde.
Hetkel käin treeneri soovitusel 2x nädalas jõusaalis ning 2x jooksulindil või jalgrattal lisaks veel teinekord nädalavahetusel joogas.
Midagi on igatahes valesti, sest tunnen end täiesti jõuetuna. Kahtlustan, et see on seotud sellega, et üritasin jooksulindil ka joosta, aga olen ise äärmiselt kehva vastupidavusega. Nüüd on raskused hingamisel (ohkan palju ja nagu ei saa lõpuni korralikult sisse hingata). Seda on ennegi olnud ja kui siis uuringutel käisin, ei leitud midagi välja arvatud see, et süda lihtsalt liiga kiiresti lööb ja et olen äärmiselt tundlik igatpidi (kui näiteks küünega tõmmata mööda käevart, siis mõne aja pärast on valge vorp üleval) - võibolla sellest ka see pulsi kiirenemine kõikvõimalikel juhtudel?
Kuigi Arctic Sport Clubis on treenerid, kes nõu annavad, seaksin ikkagi kahtluse alla selle, et kas mulle on ikka sobiv treening valitud. Esialgu pidin käima 2x nädalas spinningus ning 2x jõusaalis (kokku 4x nädalas), aga spinningus oli neil nii meeletult emotsionaalne lähenemine ja ma saan aru küll, et ise saab koormust reguleerida, aga kui treener ikka meeletult üürgab a la: "Veel ei keera koormust vähemaks! Sa jõuad küll! Pinguta veel!" ja taustaks on muusika põhja keeratud, siis emotsionaalse inimesena lasin end sellest mõjutada ja tulemuseks on see, et põdesin 2 nädalat kurnatust. Aeroobikasse ei taha ka sellepärast minna, et jõusaaligi on treenerite pidev kisa kuulda ja üldse tundub aeroobika väga mõttetu ja tobe treening olevat.
Siis jäidki jõusaal + jõusaalis omas tempos ratta väntamine ja jooksulindil kõndimine. Kumbagi neist olen üritanud korraga tund aega teha.
Hetkel on ikka hingamisraskused. Võtan viirpuutilkasid ja joon südameteed, aga ikkagi on rinnus imelik tunne. Ei tahaks hakata uuringutel käima, sest seda on mul jah juba ennegi olnud ja leitud pole midagi. Tundub ajaraiskamisena. Mul on küll kaasasundinud südame mitraalklapi prolaps, aga see pidi väga paljudel inimestel olema ja ei pidavat sportimist takistama.
Tegin jõusaalis trenni, kuigi olid hingamisraskused. Kas see jõusaal mulle üldse sobib kui tahaks kaalust kõigepealt alla võtta? Jõuetus on kindlasti mingil määral kehakaalu tõusust tingitud, seetõttu tahaksin väga kaalu kiiresti alla saada. Mõtlesin hakata võtma Bio-Slimi (Pharma Nordi toode), aga kui sain teada kui palju E-sid seal sees on, siis targem on vist loomulikul teel üritada saleneda. Neil on veel ka Q10 preparaat, mis pidi eriti hästi just südamevaevuste korral aitama, kas soovitate mulle seda?
Kui võimalik, siis palun saatke mulle ka see Exceli programm kaalualandajatele.
Jään ootama Teie kommentaare.
Mira
Arst vastas:
dr Madis Veskimägi
Perearst
Tõstamaa Tervisekeskus
Tere Mira
Katsun kõigepealt lohutada et Teie kaal 71 kg ja pikkus 175 cm on täitsa head, kehamassi indeksiks saan 23,1. Aga noh, eks me taha alati parimat.
Kehakaalu alandamisel on 3 võimalust: süüa vähem, liikuda rohkem või kombineerida mõlemat. Iga pala mis suu poole liigub, peab läbima karmi kontrolli. Nädal aega tõhusat tööd võib muutuda nulliks kui unustame end telekat vaatama seltsiks liiter tavalist Coca-Colat ja pakk halvaad.
Arstina soovitan oma patsientidele täpselt doseeritavat kestvat raviliikumist. Selleks sobib väga hästi jalgrattasõit, kepikõnd, sörkjooks. Kuna olete noor ja ikkagi normkaaluline siis soovitan just sörkjooksu. Korraga mitte üle 30 minuti ja piisav on üle päeva. Nüüd tähelepanu. Äärmiselt oluline on õige tempo leidmine. Seda saab teha pulsisageduse ajal. Teie maksimaalne pulsisagedus on 220-24= 196. Sellest paras pulsisagedus koormusel on 85 % ehk 166 lööki minutis. On hea kui oskate endal mõõta südame löögisagedust koormusel, selleks tuleb üles leida kaelal unearteri pulss, lugeda pulsilöökide arv 10-15 sek jooksul ja korrutada see vaastavalt 6 või 4. Tavaliselt joostes ei viitsita seda teha ja nii kipub tempo tõusma. See ongi sörkjooksu suurim viga, hakatakse võistlema iseenda või mõne eeskujuga ja tehakse endale kahju. Ülekoormuse tunnusteks võib olla rampväsimus, uimasus, nõrkus, tahtmatus midagi teha. Muuseas neid sümptome ka kirjeldate. Üheks väga heaks vahendiks on pulsikell. See koosneb südamelöökide andurist, pannakse rihmaga ümber rindkere ja kellast spetskellast käepeal. Kella saab igatmoodi sätida, panna paika ka treeningpulss Teil näiteks 150-170. Kui tempo on liigkiire siis kell hakkab hoiatavalt piiksuma, nüüd tuleb tempot alla võtta. Parematel seadmetel on olemas ka stopper ja kalorilugeja. Meil on levinud POLAR pulsimõõtjad, nende hind jääb 1000 kr kanti, so mitte väga kõrge selle väärtuse kohta mida ta annab treeningul.
Mina ise olen sörkjooksu fänn, üritan oma eakatele patsientidele soovitada ka kepikõndi. Minule endale annab sörkjooks päeva teiseks pooleks mõnusa energialaengu. Nii saan olla kehalt ja vaimult värske. Seda viimast on vaja ka näiteks siin kirjutamisel. Lähen isiklikuks.
Treeningust kuskil jõusaalis või spinningurühmas ma suurt midagi ei arva. Esiteks ei saa sealt seda püsivat parajat koormust ja teiseks hakkavad kehtima rida asjaolusid: moevool, teie vaatate teiste riietust, varustust ja tulemusi. võib juhtuda, et tunnete end veidi ebamugavalt kui näete et kellelgi on veel uuem tossupaar või kitsam talje jne jne. Treeningsaalis hakkab teid juhtima treener ja ambitsioonid, trendikus, mitte Teie ise ja Teie sisetunne.
Seetõttu soovitan pigem omaette liikumist omas tempos mida on võimalik täpselt doseerida.
Toitumine. Omaette teema. Reeglid: Vähem rasva, rohkem kiudaient, aed ja puuvilja, valku piisavalt. Päevane kaloraaz 1400-1600 kcal. Kliinik.ee kaudu olen juba hea hulga omakoostatud toitumis ja liikumisarvestusprogrammi laiali saatnud. Soovitan Teilegi.
Teie kirja lugedes tunnetan ka kergeid depressioonisümptome, selle taga võib olla pingeline õppetöö, samas ka stress mitmest treeningrühmas käimisest, võibolla ka noore daami südamemured. Mõtlen siin head paarisuhet.
Toidulisanditest mida kirjutate, ei arva ma arstina midagi, kui toitumine on paigas ja parasjagu ei taastu mõnest rängast tõvest.
Loodan, et sain tuua selgust Teie muredele ja ehk ka andsin veidi innustust regulaarseks liikumisharrastuseks.
Head tervist soovides Madis Veskimägi
Nõuanded teemal: Perearst
Hingamisraskused
Viimase poole aasta jookul kahel korral olnud hingamisraskused köha algus tekke ajal, esimesel õhtul. Olukord hullem pikali olles, istudes või seistes palju parem. Teisel päeval, kui saan juba välja köhida, ...
Vastas dr Madis Veskimägi
Tere !
Võimalikke põhjuseid on mitu. Oletada ei saa. Saan soovitada pöördumist arsti vastuvõtule. Pean õigeks südameuuringuid.
Head tervist soovides,
Madis Veskimägi
Rinnus valu
pöördun murega
millest tekib hingamisraskused rindkeres, see on nagu väga raske eriti siis kui viibin siseruumis
ja südamerütm läheb ka kiireks kui tekib raskus hingata ning lisaks sellele ...
Vastas dr Madis Veskimägi
TEre !
Põhjuseid palju. Pöörduge oma perearsti vastuvõtule, läbivaatus, uuringud, käsitlus.
Head tervist soovides,
Madis Veskimägi
Hingamisraskused
Tere,kas hingamisraskused võivad tekkida ka ilma palavikuta
Vastas dr Madis Veskimägi
Tere !
Jah. Näiteks astmahoog, vähene treenitus, südamehaigused jne jne.
Head tervist soovides
Madis Veskimägi
Hingamisraskused ja valu rindkeres
Tere,
mure selline, et viimasel ajal on tekkinud hingamisraskused. Nagu miski suruks kõrile või hingetorule! Hommikul ärgates on kõik ok, u 1 tund pärast ärkamist hakkab probleem esile tulema. Ja ...
Vastas dr Le Vallikivi
Tervist,
Kui valu ja hingamisraskused ei teki ja süvene koormuse kasvades (näiteks trennis või trepist ülesminekul), siis on pigem on tegemist tõepoolest närvivaluga kui et südamevaluga. Seega tuleks ...
Vaata kõiki nõustamisi
Ei saanud vastust? Küsi arstilt: