Ärevus + mitmed hädad 22.04.13 / Perearst

Külastaja küsib:

Kirjutan teile, kuna olen oma perearstiga lootuses seisus, mu perearst ei ''kuula'' mind, vaid ajab teist juttu. Ta on mu perekonna ammune tuttav ning alati, kui kurtmas käin, küsib ta jälle, kuidas läheb temal ning temal ja kuidas see edeneb ja kuidas tööl on jne. Tema moto on selline (nagu ma aru olen saanud), et
kui inimesel on süda terve, siis ongi ta terve. Kuid paraku, kahjuks see nii ei ole.
Alustan siis oma looga, üritan teile küllaltki lühidal 5-6a loo ära kirjutada, mis on toimunud jms.

Lisan kohe algusesse, et:
Trenniga ei tegele
Suitsetan
Joon kohvi (Seda olen alates 6ndast eluaastast teinud, lahja, piima & suhkruga).
Istun päevad läbi arvutis.
Ainuke füüsiline asi, mis teen on tööl käimine.
Magan üsna vähe, eriti viimasel ajal.

Lugu:
5-6a tagasi kodus olles hakkasid teravad pisted/torked vasakul pool rinnus südame juures. Magama oli kehv jääda jms. Mõned päevad hiljem lisandus vahelöögid ja südame puperdamine. [Tundlik/kõva südametagumine rinnus] Läksin perearsti juurde, tehti EKG.
Perearst vaatas südamefilmi ning ütles, et südamelihaste põletik. Sai tol ajal ~500 EEK eest rohtusi ostetud. Sõin, paremaks ei läinud miski.
Saadeti Tartu uuringutele. Tehti südamefilm, võeti mingid vereproovid (ei tea täpselt). Isegi südamefilmi (vms iganes seda kutsutakse) ajal tulid vahelöögid (kõva vahelöök rütmi vahele vms). Ehmatasin, tahtsin püsti tulla, kehv oli olla. Ei lastud, öeldi, et kõik on korras.
Kokkuvõttes perearst ütleski, uuringud, vereproovid jms korras. Ainuke asi, mis mainiti, et mul on ''lisajuhtetee südames'' vms. Aga see ei häiri mind, vist? Saadeti ka psühholoogi jutule, kuna mul pidavat olema ''ärevus/paanikahäired'' - Võimalik, olin pidevalt ärev, 8-9 klassi vahel, eksamid tulemas jne. Psühholoogilt sain AD'd, mida pidin sööma hakkama, kuid ma ei teinud seda, kuna ei pooldanud neid. Kartsin.
See kõik toimus siis 5-6a tagasi. Õppisin vahelöökidega elama, vahel oli nädalas neid mitmeid. Vahel polnud ~2 kuud vahelöökidest märkigi.
Aastad möödusid ning paanikahood hakkasid tekkima peale 9ndat klassi, kui läksin kutsekooli. Vahel hommikuti, kui olin eriti vähe maganud, tekkisid veidrad ''hood''. Kus süda tagus [Kirjeldan] ''tõks, tõks, tõks, tõkstõkstõkstõksskskskdkd, tõks ....tõks, tõks'' Vabandan kui pole arusaadav, üritan täpselt kirjeldada, mis toimub ning mis on toimumas. Ehk siis süda läks mingi hetk nii rütmist välja, et pidin köhatama, tõmblema, käega vastu rinda lööma... mis iganes, et rütm paika saada tagasi.
Kutsekooli ajal ka pidev ärev elu, pahandus jms. Kutsekool sai lõpetatud edukalt ning peale seda pole sarnaseid ''südame rütmist väljaminekuid'' olnud enam.
Pidevalt nende 5-6a vältel olen põdenud mädase põletikuga angiini (aastas 1-2 korda). Nüüd viimane aasta pole olnud, imestan isegi. Haiglas oli öeldud, et pole vaja ära lõigata: ''ilusad on''.
Sai tööle mindud ning viimased 4-5 kuud on väga kahtlased olnud. Kõik sai alguse talvel.

Käisin tööl. Pidevalt kanname seal müravastaseid kõrvaklappe. Vaatasin, et kõik kuulvad MP3'dest muusikat jms, et võiks ka. Hakkasingi seda tegema.
Töö sujus palju paremini kohe.
Sain umbes ~2 nädalat ära kanda, kui asi hakkas kõrvadele, pidin klappi vahetama kõrvas: kord parem, kord vasak... kuna asi muutus kõrvale tundlikuks ja valulikuks. (1 Juhtmega hands-free kõrvaklapikene).
Mingi hetk lihtsalt ei saanud enam kanda, kuna too heli mis sealt tuli, hakkas kõrvale valu tekitama. Lõpetasin kandmise.
Paar päeva hiljem oli nii, et ma enam ei talunud isegi sõbra suust tulevat heli, see hakkas nii kõrvadele ja tekitas valu, väga kahtlane oli. Talusin seda edasi too õhtu. Läksime siis pidu panema ja jooma. Purjus olekus ei olnud mingit valu, kõik oli korras, väga veider.
Perearstil sai käidud, kogu aeg kõva vaik mul kõrvas olnud, pidin isegi vaigu vedeldajat kasutama enne puhastust, kuna mu kõrvad imeliku kujuga seest (haiglas mainiti kunagi ammu, et pean iga poole aasta tagant puhastamas käima).
Seletasin perearstile ka, et ei talu teatud helisagedusi vahest, vahel talun, vahel mitte jms. Tema aga laseb ''ärevus ja ärevus''.
Inimene kellel ärevus/paanika häired ning kergesti erutuv (tundlik). On jah hea määrida igat haigust kui ärevusena. Saan täiesti aru sellest.
Kuid see pole ju ärevus, kui mingit hetk tööl olles kõrv ei talu enam MP3 muusikat kõrvaklapiga.
Kõrvad sai puhtaks tehtud ning kõrvakiled pidid korras olema + pole mingit põletikku.
Nüüd viimased 1.5 kuud on tekkinud ''kõrvakumina hood'' mulle. Vahel kumiseb 1 kõrv, vahel teine [See hakkas enne kõrvapuhastust]. Kõrva tinnitus on mul eluaeg olnud, seda ma tean. Pole isegi sellega kuhugi uurima läinud jms, kuulmist ei sega. Aga lihtsalt vaikuses on selline ühtlane ''pinin & tinin''. Kuid need kumina hood mis tekivad on häirivad. Tekib selline moment, et kõrv nagu hakkaks lukku minema, tugev tinin ja siis tasakaalustub ja kaob ära. Kord ühes kõrvas, kord teises. Mõned korrad päevas, vahel pole üldse.
Nüüd viimastel 3-4 nädala jooksul on tekkinud ''valutorked'' pähe. Igalpool erikohtades vahel õhtuti, viimasel ajal on ära kadunud kui hakkasin perearsti poolt väljakirjutatud Carbalex Retard 300, pool tabletti 1 kord päevas.
Hakkasin neid sööma, kuna tegi kiirdiagnoosi ''kolmiknärvi põletik''. Katsus kõrva juurest/alt vms, et kas valus ja oli väga valus. [Lisaks on mul väga tundlikud hambad ja tarkusehambad kasvavad pidevalt, rebivad nahka jms].

Samuti diagnoositi mul ''algav kõrgvererõhu tõbi'' aasta tagasi. Sain Nebiletit, kuid jätsin kuuri poolikuks. Nüüd kuu aega tagasin hakkasin ka neid sööma. Ma ei tea, kas on algav/oli algav või mul ongi. Igatahes alumine rõhk pidavat kogu aeg kõrgem olema, kuid perearst seda mõõtes on öelnud, et pmst korras, tiba on. Kuid enesetunne on väga kehv ning hakkab kergelt puperdama.
Lisaks hakkasin kuu aega tagasi sööma veel Sybral AD'si.
Viimane kuu on väga kehv olnud, ning sellep hakkasin järjest kurtma + olen saanud rohtusid, sealhulgas ka AD'd, mida ei salli. Minu arust need ei mõju, aga noh see selleks.
Samuti olen ma väga ärev, erutun kergesti, asi läheb aina hullemaks aastate/kuudega, ma tunnen.
Kui pikka maad kõnnin (~4km) kiiremalt, siis väsin kergelt ära ning hingest hakkab kinni võtma, süda taob + ja vahest ka isegi valu lööb selga vms.
Viimati käisin ka silmaarstil, kuna mul on klaaskeha hägusused tekkinud, ütles, et silmapõhjad korras ning peaksid uurima, mis mu vererõhk teeb.
15. mai lähengi haigla konsulteerima südame asjus, et miks mu vererõhk niimodi lolli mängib. Perearsti juures ''korras'', aga ise kodus tunnen, et surub rinnale, pulss muutub kükitades järsku aeglaseks, nagu lööks kurku hetkeks.

Samuti piinab mind küsimus, et paremal kurgus/kõrvas tunnen vahel oma südame lööke/või kuidas arterist vms veri jookseb, eriti just siis kui olen väga väsinud ja püsti tõusen järsku. Väga imelik tunne, vahel on, vahel mitte. Alguse sai umbes 2.5a tagasi see. Tekkis järsult. Ma ei oskagi seda tunnet seletada.
Mul väga palju vigu/küsimusi. Loodan, et saate vastata, mitte, et ei saada otse hullumajja.
Ausalt öeldes on mul eluisu otsas, vihkan, et mul on midagi viga, aga täpselt ka ei tea mis. Hommikuti alati ärkan sisemise värinaga. Päeval on väga kehva olla, seest väriseb. Pea käib ringi tunne, uimane olla... eriti viimasel kuul.
Samuti on mul kaelal suuremad liikuvad lümfisõlmed (mandli juures), umbes 1.5cm diameeter? Ei oska öelda, ei saa mõõta nii.
Perearst ei ütle midagi nende kohta. Pidevalt aastaid angiin olnud + krooniline kurgu põletik. Aga viimased 1.5a pole angiinist haisugi olnud. Aga ikka suured.

Kardan vähki/surma & mõtlen viimasel kuul kõige halvemale. Loen päevad läbi kliinik.ee vastuseid, googeldan sümptome jms. Ma olen väsinud sellest...

Kokkuvõte:

2 korda on tehtud südamefilm vms [viimati aasta tagasi]. Kõik korras.
2 korda on tehtud koormustest, koormustaluvus hea [Viimati aasta tagas].
Öeldi aind, et ''algav kõrgvererõhu tõve haigus''. Pean Nebiletti sööma. [Alustasin kuuriga 1 kuu tagasi ehk ligi aasta aega hiljem] - Söön 1/4 nebilet tabletti päevas. Poolik tõmbas pulsi liiga aeglaseks 46-56.
Pool aastat tagasi tehti jälle kilpnäärme jms vereproov. Kõik korras v.a see, et hemoglobiini tase 171. Ei kirjutatud rohtu, kuid kui mainisin, et pidevalt pea paks hommikuti kirjutati mulle ''Aspirin cardio''. Söön 1 tbl päevas, ja parem on olla.
Samuti söön kuu aega Symbral AD, midagi pole aru saada. (1 tbl 2 korda päevas).
Kolmiknärvipõletiku vastu söön Carbalex Retard 300 (1/2 tbl päevas) [Pole kindelgi, et see mul on, valutorked peas eri kohtades, silmades - selle järgi sain diagnoosi, tuulistel ilmadel külma saan siis põsed/kõrva juurest on suht talumatu valu mingiks ajaks).

Kaebused kokkuvõte:

1) Rütmihäired
2) Pidevalt ärev, ehmun väga kergesti, sisemine värin, külm higi aeg-ajalt kanela alt kui olen ärev, külmad käed jms
3) Suuremad lümfisõlmed kaelal mandlite juures ja üldse tuntavad lümfisõlmed peapiirkonnas. Tõesti angiinist suureks jäänud?
4) Pidev uimasus, fokuseermine häiritud: eriti töö juures
5)Lihastuksumised üle kogu keha tihti, selja pealt ühest kohast isegi sipelgad nagu jookseks vahel
6) Tundlik peanahk vahest
7) Pidev kõhu korisemine, tihti ka kõht lahti olnud
8) Valutorked peas, viimasel ajal vähenenud
9) Kõrvakumina hood. [Tinnitus mul alati olnud]
10) Vahel helitalumatus (Viimasel ajal paremaks läinud, kuid kõrvaklappidega muusikat ei kannata kuulata väga)
11) Pmst surmahirm.. googeldan pidevalt asju ja jõuan ikka selleni, et mul vähk. Suurema põntsu andis see, et tuttaval avastati hiljuti lümfivähk.
12) Paanikahood, on ainult 1 kord olnud. Värisesin tund aega, ei suutnud keha pmst kontrollida selle värina eest. Kuid rohkem pole olnud.
13) Külma/kuuma hood
14) Õhupuuduse tunne
15) Paar korda ka päevasel ajal maganud siis olen üleni higine olnud, ka öösel vb. Kuid paar korda. [Jällegi lugenud internetist selle kohta ja oma tuju rikkunud]
16) Pidev röga kurgus (Valge röga, läbipaistev, pole väga tükkis, arvatavasti suitsetamisest). Soovin loobuda suitsetamisest, kuid mitte järsku, kuna kardan, et see annab suure põntsu mu ärevusele jms. Kuigi kui hommikuti 1. suitsu teen muutun peale suitsu ärevaks ning pulss tõuseb.
17) Silmade valgustundlikus, klaaskeha hägusused, keskendumisraskused, pealaiali otsas tunne, uimasus jms.

Kehakaal on mul korras (olen alla võtnud 3-4kg vb mingi ajaga, ei oska öelda).

Kindlasti veel põhjuseid jms.

Kindlasti on mul paanika/ärevushäired, kuid ka midagi muud.

Südamest loodan, et teil on aega see kõik läbi lugeda ning süveneda ja siis vastata. Ma ei ootagi teilt mingit diagnoosi vms, vaid mis arvate.

Suur aitäh.

Arst vastas:

dr Le Vallikivi

Perearst

Tervist,
Mulle perearstina tundub, et praktiliselt kõigil Teie probleemidel on üks algallikas. Nimelt olete Te oma keha signaalide suhtes äärmuslikult tundlik ja üksiti kipute ka meditsiiniliselt mittetähenduslikke leide üpris valulikult tõlgendama, loete internetist lisaks, mõtlete oma haigete tuttavate ja teiste koledate lugude peale, saate oma fantaasiale kannustust ja siis kahtlustate kõige hullemat. Ning sellest hirmust võimenduvad need teravad kehatajud veelgi. Tegelikult esineb kõigil inimestel seda, et neil kõrvus sumiseb või piniseb, helitugevuse taluvus on samuti igal ühel erinev, ka uimasus ja väsimus on elu normaalne osa, nagu ka kõhukorin, õhupuudus, episoodiline higistamine ja kõik need Teie poolt kirjeldatud sümptomid. Enamus inimesi ei taju seda kõrvalekaldena, kõrgenenud kehatundlikkusega isikud aga küll. Kui selline seisund püsib pikka aega, siis on oht, et võivad tekkida ka päris haigused (näiteks kõrgvererõhktõbi). Suitsetamine, ahne kohvijoomine, segane ööpäevarütm, regulaarse füüsilise koormuse puudumine aitavad kõigi nende hädade süvenemisele ainult kaasa. Seda räägivad arstid alati. Inimestele ei meeldi seda kuulda, aga kahjuks on see tõsi ning enne eluviiside muutumist ei muutu ka probleemid, selle vastu ei aita ükski arst ega tablett, kui inimene ise ei taha ennast aidata või leiab erinevaid vabandusi, et seda mitte teha näiteks "mulle tundub, et suitsetamise lõpetamine võib mu tervist halvendada"... Ja positiivsed muutused peale elustiilimuutust ei juhtu ka kohe, vaid pikema aja jooksul ja seni peab olema kannatlik ja lasta muutustel süveneda. Mittesportija organism ei tunne ennast peale 2 ega ka kahtkümmet trenni veel hästi, see tahab saada vähemalt pooleaastast regulaarset treeningut.
Antud hetkel on hädad kinni Teie peas. Ja antidepressant on tõesti üks võimalus, välja arvatud muidugi juhul, kui Teil puudub sellesse usk (40% antidepressandi toimest on platseeboefekt. Aga paraku on ka platseebo üks väga hea ravim!). Ja mõnikord esimene proovitud rohi ei töötagi, vaid tuleb proovida järgmist. Ja kindlasti liikuda ja tunda sellest rõõmu, sellest kasvab ka usk oma kehasse ja selle jõusse ja ka mõtlemine ie tee enam nii haigeks!
Usaldage oma perearst, tema tunneb Teid ikkagi aastaid, koos mõtlete kindlasti Teie jaoks parima lahenduse välja.
Lugupidamisega
Le Vallikivi

Kas see arutelu oli kasulik?