Pidevad suu ja kurgu probleemid 27.10.18 / Perearst

Arst vastas:

dr Madis Veskimägi

Perearst

Tõstamaa Tervisekeskus

Tere !
Teid on kenasti uuritud, tehtud analüüsid on korras, mingit rasket haigust ei ole leitud. See on ju tore ! Tõeline aft suulimaskestal on väga valulik, kuid kui on tõesti haavand kraatriga ja valu puudub, siis see viib mõtte uues suunas. Palun ärge solvuge ega pange pahaks. Arste on nii õpetatud, et valutu haavand mõne piirkonna limaskestal vajab uurimist süüfilise, täpsemalt primaarhaavandi suhtes. See käib vereproovidega, info allpool. VAbandan veelkord, kuid meditsiinis on kõik võimalik. Kui need testid on korras, siis võiks kaaluda 10-14 päevast ravi prootonpumba inhibiitoriga, nt omeprazol või esomeprazol toimeainega, saab ka käsimüügist. Võib juhtuda, et maohape valgub söögitoru kaudu kurku ja põhjustab vaevusi kurgus. Võimalik, et tegemsist on ka haiguskartuse või ärevushäirega. Kiireid lahendusi alati ei leita. Hea koostöö oma arstidega !
Need on mõned mõtted, mis mul tulid, lugedes Teie murekirja.
Head tervist soovides,
Madis Veskimägi

Süüfilise tekitajaks on spiroheet Treponema pallidum subsp. pallidum.

Treponema pallidum levib peamiselt seksuaalsel kontaktil, ent ka vere kaudu ja transplatsentaarselt. Süüfilise kulus eristatakse varast ehk infektsioosset ja hilist ehk mitteinfektsioosset staadiumi.

Varane (infektsioosne) süüfilis
Hiline (mitteinfektsioosne) süüfilis
Aeg nakatumisest
Staadium
Aeg nakatumisest
Staadium
3 – 4 nädalat (9 – 90 päeva)
Primaarne
>1 aasta (CDC)
>2 aasta (WHO)
Hiline latentne
6 nädalat pärast primaarhaavandit
(2 nädalat – 6 kuud)
Sekundaarne
3 – 20 aastat
Tertsiaarne
2 aastat sünnist
Hiline kaasasündinud süüfilis
Primaarne süüfilis areneb 10 – 90 päeva vältel ning väljendub nakatumiskohal erüteemina, millest areneb haavand. Haavand võib püsida 2 – 6 nädalat, mille jooksul treponeemid paljunevad. Nakatunul võib esineda lokaalne lümfadenopaatia. Haavandi iseeneslikule paranemisele järgneb 2 – 24 nädalane asümptomaatiline periood.

Sekundaarse süüfilise käigus dissemineerub bakter kudedesse. Võib esineda palavik, generaliseerunud lümfadenopaatia ja lööve. Neljandikul nakatunutest võib ravi puudumisel sekundaarne staadium paari järgneva aasta jooksul korduda.

Latentne faas võib kesta 20 – 30 aastat, sel ajal lokaliseerub bakter eelkõige põrnas ja lümfisõlmedes.

Tertsiaarne süüfilis areneb umbes 1/3 ravimata patsientidel, mis tihti väljendub neuroloogiliselt ja kardiovaskulaarselt.

Raseduse jooksul dissemineeruv infektsioon võib vastsündinul väljenduda kaasasündinud süüfilisena, võivad esineda arenguhäired.

Parim analüüs süüfilise diagnoosimiseks oleks kõrgelt sensitiivne, spetsiifiline igas staadiumis; muutuks negatiivseks pärast adekvaatset ravi ja näitaks reinfektsiooni. Kahjuks ühte kõikidele eelolevatele nõuetele vastavat analüüsi ei leidu. Seetõttu kasutatakse süüfilise diagnoosimisel erinevate testide kombinatsioone. Millist analüüsi süüfilise diagnostikas kasutada, sõltub ka sellest, kas tahetakse kindlaks teha ainult infektsioosset staadiumi või kõiki staadiume. Tähtis printsiip süüfilise diagnoosimises on, et treponemaalse sõeluuringu tulemus kinnitatakse teise treponemaalse uuringuga, mis on samaväärse sensitiivsusega, kuid metoodiliselt sõltumatu, et välistada korduvaid valepositiivseid tulemusi. Haiguse aktiivsuse ja ravi efektiivsuse määramisel on abiks RPR tiiter.

Treponema pallidum vastane antikeha (sõeluuring) (S-T pallidum Ab)
Treponema pallidumi vastane antikeha (kinnitav uuring) (S-T pallidum Ab conf)
Mittetreponemaalse reagiini antikehad (ravi hindamine) (S-RPR)

Omandatud süüfilise esmaseks skriinimiseks kasutatakse spetsiifiliste antikehade määramist
S-T pallidum Ab.
Positiivse tulemuse kinnitamiseks tehakse laboris kinnitavad uuringud: S-T pallidum IgG ja
S-T pallidum IgM.
Kinnitatud positiivse tulemuse korral tehakse haiguse aktiivsuse hindamiseks mittespetsiifiliste
antikehade uuring – S-RPR tiiter, mille alusel saab edaspidi ravitulemust hinnata

Kas see arutelu oli kasulik?