liigesvalu kurguvalu 09.02.19 / Perearst

Külastaja küsib:

Tere,
Mul on mure, umbes 3 nädalat tagasi jäin haigeks. Algas kurguvaluga, millele järgnes nohu ja köha, kahe nädalaga haigus taandus, kuniks nädal tagasi käisin lapsega kärutamas, koju jõudes olid jalad märjad, tõenäoliselt sain uuesti külma peale. Järgeval päeval andis tunda kurk ja õrn liigesevalu kätes ja jalgades. Kuna valu vastu erinevad käsimüügiravimid ei aidanud ja valu süvenes, käisin enda kurku arstile näitamas, mis oli korras, ning arst palus võtta edasi dolmeni ja saialille kurguspreid. Kahjuks pole tänaseks liigestevalu ja kurguvalu taandunud. Hetkel kehv enesetunne ja valu 6 päev. Nohu, köha ja palavikku ei ole. Kehatemp kaenlaalt mõõtes 35,7-36,8 . Mandlid on lõigatud 7a tagasi ja peale seda pole kurguvalu pikalt kimbutanud. Valu on eriti tunda neelamisel. Mind teebki murelikuks milles võib asi olla, kuna tundlikud on ka mu liigesed. Valutavad nii käed, randmed kui jalad. Paistetust hetkel ei esine. Varasemalt on diagnoositud refluks, kuid see mulle kurku tunda ei ole andnud, seega ei usu, et tegu refluks kurguvaluga. Mainin veel, et lapse sünnitasin 5 nädalat tagasi, kas võib asi olla ka selles, et kehas mingi põletik tekkinud? Lisaks tekkis rasedusega aneemia ja hetkel rauanäitu ei tea, perearst kuu lõpus võtab analüüsi. Peale sünnitust on tekkinud ka öine higistamine. Mis mul viga võib olla, mida te antud olukorras soovitate?

Tänud!

Arst vastas:

dr Kristi Otsmaa

Perearst

Tere!
Olemasoleva info põhjal on kõige tõenäolisem, et tegu on kahe üksteisele järgnenud viirusinfektsiooniga ja sellega seoses tekkinud reaktiivse artralgiaga (liigesevalu). Sellisel juhul piisab tavaliselt paarinädalasest ravikuurist põletikuvastaste ravimitega (näiteks Ibuprofeen). Juhul kui tekib ka liigeste turse, peate pöörduma kindlasti perearsti poole täpsustavateks uuringuteks põletikuliste liigeshaiguste suhtes.
Ka reflukshaigus on üks võimalik kurguvalu põhjustaja.
Öine higistamine sünnitusel järel on tõenäoliselt seotud organismi hormonaalse ümberkõlastumisega ning möödub reeglina paari kuu jooksul iseenesest.
lugupidamisega
Kristi Otsmaa
perearst

Kas see arutelu oli kasulik?