hüpnoos 22.05.03 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

kirjutasin teile mõni nädal tagasi, kas te teate, kas eestis leidub inimesi, kes tegelevad hüpnoosiga...
vastuseks teie esitatud küsimustele...
olen 19 aastat...kohe varsti 20 aastat vana... ja esile on alati kerkinud pidev probleem...mure ise seisneb selles, et olen mitu aasat järjest juba kannatanud igasuguste ennast pinge all hoidvate psühholoogiliste kartuste all...

mul on mitmed aastad olnud harjumus, et ma pean kõigile meeldima ja sellega seoses ei ole mul peaaegu et ükdse varsti enesekindludt...õigemini ei oska ma seda muret kirja panna, kuna see kõik tundub nii keeruline... nüüd jälle on tekkinud kartus, et ma kellelegi ei meeldi ja sellega ka hirm...või enamasti julguse puudus suhelda inimestega... eelmine aasta sügisel need kadusid, kuna läksin ülikooli ja seetõttu ei tundnud seal kedagi...kuigi põhiküsimus jäi, et mis teised minust arvavad... ja kuna nüüd on mul tekkinud sellised automaatsed kartused järjekordselt, siis tektab see ainult minus stressi... ma ei käi koolis... arvates, et kui ma mõnda aega inimestega ei suhtle, siis kaob see hirm, aga see on ainult tugevamaks muutunud, tänu sellele ei taha ma kellegagi suhelda...õigemini küll tahan, aga kardan... peale selle olen kaotanud piiri alkoholi pruukides, et millal on küllalt...jne ma tean, et need ei pruugi võibolla tõed olla, aga kartused on aina samad... enne kui ma neile ei mõelnud, ei olnud mul ka sellist pinget... selleks, et seda murest lahendada, olen ma käinud mitme psühholoogi juures, psühhiaatri juures ja isegi ekstrasensi juures... aga nüüd olen ma jällegi ummikus...ja see mure aina kuhjub...tablette ma igatahes võtma pole nõus hakkama... stress kasvab iga päevaga... tavaliselt ma pole selline inimene, kes toas istuks, kuid viimasel ajal o see omaseks muutunud... mida teha???

Arst vastas:

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

Lp. Noor! Kartuslikud hirmud e foobiad esinevad koos korduvate sundmõtetega, tugeva emotsionaalse kaasaelamiste ja ka kehalise reageerimisega (südame kloppimine, higistamine jne.). Neid häireid ravib psühhiaater ja kasutab sealjuures kindlast psühhofarmakone. Teiste arvamus on igale inimese tähtis, aga teatud olukordades on see ületähtsustatud või siis vääriti enda jaoks tõlgendatud. Seda on mõnikord ise küllaltki raske otsustada. Õige otsuse (koos Teiega) annab jällegi tohter ja ka nende, nn "teiste halb suhtumine minusse" häire korral saab Teid analüüsil ning ka ravimisel-toetamisel aidata psühhiaater. NB! Eesmärk ei ole ju tableti võtmine või mittevõtmine, vaid see, et Teil oleks hea, oleksite hingelt-vaimult "heas korras".
Mida ja kuidas teha (ka hüpnoos) ütleb Teiega vestlev psühhiaater. Ärge kartke psühhiaatrit! ALKO-st loobuge aga kohe. Teised on abi saanud, saate ka Teie. Te-gu-tse-ge! Parimate soovidega Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?