söömisprobleemid 11.06.03 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Ma olen kunagi söömisprobleemi tõttu Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastekliinikus viibinud (see oli ~ 2 aastat tagasi), diagnoosiga anorexia nervosa.Tänu väga heale arstile, õigemini arstidele (gastroenterolood, psühhiaater ja dieetoloog) ma ka paranesin ning saavutasin tagasi normaalkaalu ning ka psüühhiliselt ning füüsiliselt paranesin, kuigi magu vahel siiamaani valutab kui ma liiga palju söön. AGA minu mure on selline (see on vist rohkem dietoloogi rida, aga küsida ju võib), et mul on tunne, et mul on tekkinud ülekaal...Oma 170 cm pikkuse juures kaalun juba 66kg ning näen kohutav välja...Kuigi ma praktiliselt ei söögi, tuleb kaalu juurde...Ma kardan, et ma varsti ei mahu enam uksest sisse ning selline raskus võib pikapeale südamele hakata.Ma tahan saavutada oma ideaalkaalu 58 kg.Ma ei tahagi enam 40 kg olla, aga, kuidas ma saaksin 58 kg peale nii, et ma ei peaks end enam näljutama.Muideks kaalujälgijate süsteem ei toiminud minu peal.P A L U N A I D A K E!!! Ma ei taha jälle nälgida...

Arst vastas:

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

Kallid Naised! Mehi ei huvita kaalujälgitud v kaalujälgimata kilogrammid. Meesterahvast huvitab harmooniline, tervislik, treenitud, naiselik ja optimistlik, rõõmsameelne naisterahvas. Pärilikult on igaüks meist oma "kehajoonisega". Ja seda tulebki tervisliku toitumise, regulaarse kehalise aktiivsuse, õige töö- ja puhkerezhiimiga suunata. Need kolm valdkonda peavad Teie jaoks tasakaalus olema. "Pelmeenid" naha all on loomulikult indikaatoriks - trenni rohkem, toit tervislikumaks jne. Aga mitte ainult kilogrammid. Hea tervis, rõõmsameelsus - see olgu sihiks. Kui esineb varjatud depressioone, pingeid, siis on ka rohkem söömishäireid. Siis aitab tohter, psühhiaater.
Meeldige endale oma "mustris", aga treenitult.
Tervitades Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?