lapse öised hirmuhood 12.03.01 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Kui meie laps oli 6-aastane, tekkisid tal öised hirmuhood (tavaliselt kl. 1 paiku öösel). Ta kargas suure ehmatusega voodist välja ja hakkas paaniliselt nuttes ja edasi- tagasi tormates seletama midagi segast (laused seosetud ja katkendlikud), silmavaade ähmane (nö. “kusagil ära”), ajas ja kohas ei orienteerunud. Alguses ehmatas see meid väga (üritasime teda äratada, mis ei olnud lihtne), hiljem proovisime sellisele paanikahoole juba esimesel minutil jaole saada- käskisime rahustavalt rääkides tal uuesti pikali heita ja magama jääda. Hommikuti ei mäletanud ta midagi. Kui sellised hood olid mitmed nädalad kestnud, pöördusime lastepsühhiaatri poole, kes soovitas teha aju-uuringu. Uuringu tulemuste kohta öeldi, et midagi tõsist ei ole ja sellised hood peaksid lähiajal üle minema. Nii ka oli- hirmuhood läksid mingil määral harvemaks ja lõpuks kadusid. Nüüd aga, paari aasta möödudes, on hirmuhood jälle tagasi- vahe on vaid selles, et laps ei jää enam nii lihtsalt uuesti magama – proovib kogu aeg kangekaelselt midagi selgitada ja voodist välja tulla. Mingit suurt elumuutust meil viimasel ajal ei ole olnud, laps käib meelsasti koolis ja trennis.

Kas sellised hirmuhood on ravitavad või kuidagi ennetatavad? Kas need mööduvad ikka aja jooksul? Praegu on küll nii, et ei julge last kauemaks kuhugi saata (suvelaager, klassiekskursioon ööbimisega). Samuti peab kogu aeg olema valvel, et ta voodist välja tulles kuhugi end ära ei lööks vms. Ja kas teda peaks sellises olukorras “äratama” ning talle päeval rääkima, mis öösel toimus (mina ise arvan, et see ei ole vajalik)?

Ette tänades,

9-aastase poisi ema.