krooniline depressioon? 13.01.04 / Psühhiaatria
Külastaja küsib:
olen praegu 20 aastane. Alates 13 aastaselt olen olenud pidevas masenudses ja erinevate psühholoogiliste probleemidega maadelnud. Olen mitmed korrad psühhiatrite ja psühholoogide juures käinud, antidepressante, rahusteid, tarvitanud, alternatiivmeditsiinist abi otsinud. Kuid ensetunne läheb järjest ja järjest hullemaks.
Muidu elu aeg väga iseseisev ja vastutusvõimeline olnud, loomult juht ja liider, kahe jalaga maapeal tüüpi inimene. Nüüd on asi nii hulluks läinud, et ei suuda üksi kodus olla, ilma, et jube kerge paanika tekkiks, ei suuda kõige igapäevasemaid vastuseid vastu võtta (mida selga panna jne) meeleolumuutused tingivad enese mitteusaldamise....jamasid on lõputult, ma ei tunne ennast enam ära. Tean, et pean jälle, pärast paari kuust vahet antidepressante võtma minema, kuid lihtsalt ei taha enam seda jube ei tea mitmendat korda läbi teha....
Kui siiani on elu isu olnud otsas periooditi ja tavaliselt mingil kindlal põhjusel, siis nüüd tunnen, et enam ei jaksa lihtsalt endaga sõdida ja kõik.
Siit lõpuks ka küsimus, kas kroonilisest depressioonist on üldse võimalik lahti saada, või see ainult süveneb, kuni lõuks inimene kaotab täiesti reaalsustaju ja enesekontrolli (on ametlikult hull) ?
Arst vastas:
dr Jüri Ennet
Psühhiaater
Erapsühhiaater
Ametlikult ja mitteametlikult Te "hull" ei ole! Krooniline meeleolulangus vajab ka kroonilist ehk kestvat pingutust olukorra parandamisel. "Muremäge" tekitavad: a) probleemid endaga (vähene usk endasse, ebakindlad sihid edaspidiseks, liigne "tagasihoidlikkus" - ei julge olla Mina ISE, alandlikult teistega arvestamine (nagu mõned kohalikud tervishoiu-organisaatoridki alandlikult, kummargil ja käpuli välismaiste spetsialistide "soovituste" ees. Neid ei huvita ju Meie huvid, neid huvitab n e n d e huvi). Mõelge julgelt oma peaga, Julgelt!
b) Muutke võimalusel ka oma lähiümbrust (niivõrd kuivõrd see Teie huvidega kokku sobib ja muuta annab).
c) Muutke on suhtumist välismaailma, kõike ei tohi südamesse võtta, mõttesse küll.
d) Olge avatud, et leida Sõber, kellele oma Hea Süda pakkuda. Sõpra leiab kergemini Rõõmsameelne, Optimist. Naeratus endale, naeratus teistele.
e) Psühhiaater aitab veidi arstirohtudega, temaga koos saab ka mõned asjad enda jaoks selgemaks mõtelda.
Naerata!
Jüri O.-M: Ennet
Nõuanded teemal: Psühhiaatria
Pea nelja-aastane depressioon ja krooniline poh*uism.
Olen juba teist aastat Eestis kinni isiklikel põhjustel. Tekkis suur depressioon sellest, et peale välismaalt tulemist, kus sain pidevat ravi Trankimaziniga (2mg alprasolaami 2*päevas), pidin järsku kõigest ...
Vastas dr Jüri Ennet
Mirtazapin sobib, sõltuvust ei tekita, korrigeerib meeleolu, alandab depressiooni.
Trankvillisaatorid - rangelt teie raviarsti silma all, koostööd tehes. Suur sõltuvuse tekke oht.
Kehaliste ...
Krooniline C-hepatiit
Tere
Olen lühikese ajaga sattunud depressiooni, kuna sain tõsise soki, et mul on krooniline c hepatiit. Näidud hüppavad üles alla, aga nakkusarsti juurde saan 22.04. Olen ise ameti alalt hooldaja. ...
Vastas dr Jüri Ennet
1) Minge homme Rapla haiglasse, seal nad ju teid uurisid, abi andsid. Peaksid andma ka nüüd.
2) Raplas ju psühhiaater olemas, saate abi ja juhiseid sealt.
Apteegi vabamüügist saate rahustavaid ...
Depressioon ja krooniline tonsilliit
Tere!
Ütelge palun, kas krooniline tonsilliit võib põhjustada depressiooni?
Vastas dr Jüri Ennet
Deoressioon võib olla omaette haigus (nosoloogiline ühik),
depressioon võib kaasneda mitmete psüühikahäiretega,
depressioon võib Kaasneda ja kaasneb mitmete somaatiliste (kehaliste) ...
Vaata kõiki nõustamisi