antidepressandid aitavad mõtlemist positmuuta? 31.05.04 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Probleem seisneb selles, et peaksin lõpetama ülikooli kui d see on mulle väga raske, juba aastaid olen vaevelnud sest see aine ei meeldi mulle enam ning on muutunud väga raskeks, kuid kohusetundest tunnet, et peaksin lõpetama, aga kardan isegi oma juhendajat. Elasin kaks aastat koos mehega keda ma tegelikult ei armastanud, nüüd olen emaga, kodus on probleemid emaga ning raha ei ole.

Mul on tundlikud närvid, ehk juba kuus aastat on olnud vahelduvaid masenduse ja õnnetunde perioodi, kuidagi tundub see pendliefekt olevat, mu isa oli labiilse närvisüsteemiga ja kahtlustan, et mul on see samuti tekkimas.

Mu julgus ja enesekindlus on aina kahanenud, tahaksin suhelda, kuid juba mõnda aega valedel eeldustel - oma valu leevendamiseks.

Mõtlen et kas asi võib olla selles, et kõiksugu valed valikud mida olen teinud, on tekitanud depressiooni, või oli see juba enne minus ning seetõttu pole saanud korralikult, julgelt tegutseda. Alati on mingi hirm mind tagasi hoidnud, hirm ebaõnnestuda, naeruväärseks muutuda, haiget saada. Samas on mingi enesehävitustung minus samuti. Ning mingid valed mõtlemismallid, nt see et olin kunagi klassi tark ning väga ilus ja kõhn - praegu 22-selt olen hakanud jälle vähe sööma - kuivõrd targaks ja tubliks ei saa end pidada, siis olen vähemalt ilus. Või ma lihtsalt ei taha süüa. Joon, kunagi olen proovinud kolm korda ecstasyt - enam ei julgeks, oma närvide huvides.

Kas ma suudaksin antidepressante võttes muutuda julgeks ning saada hirmudest lahti? Kas vabaneksin sellisest sisemisest painest? Kas juurde tuleks teha teraapiat? Kardan et kõike seda koos teha mu rahakott ei kannata. Aga lihtsalt tunnen et ei suuda "õigesti mõtelda". Kõik positiivsed hakkajad inimesed tunduvad võõrad olevat, peas kummitab, et mina ei suuda.

Aitäh vastuse eest!

Arst vastas:

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

Reaalsete murede mäeahelik on piisavalt suur: motiveerimata koolitöö, lähisuhte purunemine, tüli emaga, rahaprobleemid. Olete elus, järelikult on võimalik muuta, palju paremaks muuta nii subjektiivset kui ka objektiivset Teis ja lähiümbruses. Tegude jada:
1) üleliigne mureaur antidepressandi ja harjutusetega välja lasta. Hommikul Fluanxoli (1mg) ja õhtul/ööseks Valokordiin-diasepaamiga 3-5 (7) tilka. Eeldan, et muid rohte Te praegu ei võta. Rohu kirjutab arst. Muud kukla-kaela-õlavöötme lõõgastavad harjutused sisepingete maandamiseks, s.o. see minu harjutuste viimane variant (vt "Elukiri" 2004, juuni), mõõdukas kehaline aktiivsus.
2) Kui vähegi võimalik, siis ikkagi kool lõpetada. Erilisel vajadusel (kui võlgadega, töödega toime ei tule) võtta tohtrilt tõend akadeemilise õppepuhkuse tarbeks. Kirjast jääb mulje, et kohe lõpetate. Pidage eelnevalt ka juhendajaga diplomaatiliselt plaani, et tema nägemus praegustest asjaoludest teada saada.
3) Siis otsustada edaspidine eriala-tööala-huviala aspektist, sisekutsumuse järgi.
4) Emaga suhted korrastada (temal ju ka muret kuhjaga), ebakõlad ei tule kasuks.
5) Suvepuhkus (puhkus) taastab jõu, elulusti. Veelgi õigem - igapäevane töö- ja puhkerežiim peab Teie natuuri ja töö/õpikoormusega sobima.
6) USKU endasse. Olete ainulaadne, unikaalne ja teist sellist ju Ilmamaal EI ole. Teie olete ja oma isiklik ainulaadsus nüüd ja edaspidi rakendust leidma peabki.
Igast murest saab üle!
Tegutsemisrõõmu ja -jõudu soovides,
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?