peatrauma tagajärgedega... 09.07.04 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Lp. dr. Ennet! Vabandan väga, et tülitan ilusal suvisel ajal ja kindlasti ka Teie puhkuse ajal. Mure on aga päris suur. Meil on tööl inimene, kes on paar aastat tagasi saanud tõsise peataruma ja on nüüdki veel aeg- ajalt psühhiaatrite valve all. Mure on selles, et ta on ettearvamatu käitumisega ning arvatakse ka, et võib muutuda vägivaldseks. Olen ise omal nahal seda tunda saanud ja mitte üks kord. Kas peatrauma tõesti võib muuta inimese selliseks, et ta ei kontrolli iga kord oma sõnu ja tegevust? Koos töötada on niiviisi üsna raske, kui pead kogu aeg valvel olema, et mis siis nüüd jälle tuleb. Olen ise ka juba lausa masenduses. Ei jaksa kogu aeg tõrjuda alusetuid süüdistusi ja luulusid, nagu teeksin kogu aeg valesti või ei teeks üldse tööd jne. Kui püüan rahulikult selgitada, mismoodi üks või teine asi tehtud on või miks nii või teisiti on, siis muututakse kohe raevunuks, et suu kinni jne., paugutatakse uksi jne. Ise armastan oma tööd ja kõik on korras olnud, aga tunne on tööl nagu viibiksin vanglas. Kuidas käituda inimesega, kes ennast tihtipeale ei kontrolli? Kuidas ise ellu jääda? Iga tööpäeva lõpuks olen kui läbipekstud, vahel on lausa füüsiliselt halb olla ja hommikuti läheb järjest raskemaks sundida ennast üles tõusma. Töökohta vahetada pole kahjuks võimalik.
Ette tänulik Nukrutseja

Arst vastas:

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

Peatrauma järgselt võib areneda agressiivsus, võib avalduda "luululisus". Neid mõlemaid saab diagnostiliselt täpsustada, korrigeerida ja mõjutada psühhofarmakonidega.
Kui tegu töökaaslasega, siis vajalik sellest koos teiste kaaslastega informeerida ülemust ja tema võtab siis vajalikud meetmed käsile.
Kui aga tegemist omanik-ülemusega, siis on võimalik:
a) võtta tema käitumist kui paratamatus, seda mitte hinge lasta. Näitemäng on selline;
b) vahetada tööd, töökohta ja seal juba uued ülemused;
c) kui vägivald ja süüdistamine ületab verbaalse (sõnalise) tasandi ja omandab ka füüsilisi komponente, siis kiri, parem ühiskiri politseile.
Kõik kolm varianti nagu Tuhkatriinu loos: Tuha-Juhaneid (kuri võõrasema ja tütred) palju, aga Printsi esialgu ei kuskil.
Arutlege töökaaslastega, siis selgub mõistlik lahendus.
Muide, tööpuudus on meil ka suur ja seda ei maksa unustada. Selline on reaalsus. Aga täna on ikkagi veel parem kui homme. Nautigem sedagi.
On ka ärkav ametiühing ja Teile sobilik erakond. Elu nõuab ka ühiskondlikku aktiivsust.
Tegutsege!
Parimat soovides,
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?