raskused söömisega toitlustusasutustes 19.09.04 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Tere,

olen 36-aastane naine. Mul on juba aastaid - ei saa aru, millest tekkinud - probleem söömisega toitlustusasutustes, ka mõningatel kodupidudel kellelgi külas. Toitlustusasutustes hoolimata sellest, kas on "publikut" või mitte. Natuke toidust näksinud, tekib ahistuse tunne, pööritus, iiveldus. Kui sama toidu kaasa võtan, siis väljaspool asutust - kasvõi tänaval - söön seda rõõmsalt ja isukalt. Sarnane ahistus kipub tekkima ka tihedasti rahvastatud teatrites, kontsertidel, koolitustes. Segab elamist, sest ei saa väljas igapäevasel lõunalgi käia, kui saaksin, siis võiksin toituda märksa tervislikumalt ja mitmekesisemalt. Samuti jätan haleda mulje söömaaegadel, millel võib olla mõju ärilisele edukusele.

Kas teate Eestis kedagi, kes oskaks niisuguse probleemi puhul tõeliselt aidata? Olen teiste probleemidega (depressioon) kokku puutunud ka mõne psühhiaatriga, need pole selle teema kohta midagi mõistlikku osanud kosta. Tean, et igasuguste foobiate põhjus on alaväärsustunne - aga kuidas saada abi?

Arst vastas:

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

Ärevushäirete ühe valdkonna - söömishäiretega - tegelevad nii Tallinna kui ka Tartu psühhiaatrid ambulatoorselt ja ka statsionaarset ravi pakkudes. Sellega tegelevad kõik psühhiaatrid. Probleem on "jonnakas" ja sellega tegelemine vajab kannatlikkust, sihikindlust, väikeste tagasilöökidega arvestamist.
Enesehinnangu edendamine on loomulikult vajalik, aga ka kõik muud Teile käepärased vötted ja mõjutusvahendid. Tervenemise "kanga kudumisel" ei saa piirduda ühe niidi-lõimega, on vaja mõjutada keha, vaimu, hinge, suhtumist endasse ja teistesse. Näha ja mõjutada on vaja tervikut.
Juhendab psühhiaater.
Saate probleemist jagu, saate täieliselt terveks.
Saate hea enesehinnangu ja enesetunde.
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?