haigus ja sellele järgnenud ärevushäired 23.09.04 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Tere!

olen 22 aastane naine ja viimase aasta jooksul on mul korduvalt olnud probleeme põiega (pidev põletik). Viimane arsti juures käik näitas, et lõpuks ometi on proov korras. Kuid endiselt on mul põiepiirkonnas valud ja pakitsustunne, kuskile võõrasse kohta sõit tekitab minus paanikat, samuti kuskil umbses ruumis olek (nt teater, kauplus), samuti tekitab minus täielikku paanikat üldse sõit. 2/3 teest on tavalislt nagu adrenaliinirünnak-olen närviline ja hüperaktiivne ja 1/3 viimane osa teest nagu vajun ära. Kuna pean iga päev tööle- ja tagasi sõitma 2x45 minutit, siis ei ole see meeldiv tunne. Mul on kuskile minnes sundkäitumine, st nt hommikul enne tööle minekut käin umbes 3 korda WC, sest tunne on ,et põis ei saa tühjaks vms ja pärast on selline tunne, et kohe-kohe pean uuesti minema, kuigi vajadust nagu pole. Samuti on tekkinud jube komme kuhugi minnes teada kaua sõiduks kulub ja kas ja kus on WC-ma elan ja käin WC-de järgi võõras kohas. Varem mulle meeldis käia reisimas ja kodust välja mööda Eestit, aga nüüd tekitab minus paanikat juba hommikune töölesõit või koolitus Tallinnas või kasvõi teatrisse minek. Aasta tagasi tekkisid mul ka tugevad paanikahood (lämbumine, suukuivus, pulss kiirenes), nüüdseks on need vähenenud ja peaaegu ei teki. Olen üritanud sundida ennast rahulikuks, aga probleem jätkub. Füüsiliselt on kõik korras, aga tunnen ennast nagu mingi segane mutt, kes kaebab arstile olematuid haigusi. See kõik on kurnav füüsiliselt kui ka emotsionaalselt. Milline on Teie soovitus minu raviks?

Ette tänades,
M.

Arst vastas:

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

On olemas tritsüklilised antidepressandid ja neil on toime ka põiele. Laste enureesi puhul kasutatakse lastel. Seda peakski psühhiaater Teile veidi krjutama, et enesekindlus ja julgus tagasi tuleksid.
Analüüsid on ju korras.
Kõik saab korda!
Tervitades,
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?