hüpohondria 26.04.05 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Tere,
Olen 35-aastane naine ühest Eesti väikelinnast.Mul on 5(3teismelist tütart ja 2väikest poissi-6a ja 8a), hea abikaasa, tasuv töö(kontoritöötaja), ka abikaasal hea töökoht, meil on oma maja ja suur aed.Kõik peaks nagu korras olema ja kõik tuttavad nii arvavadki, aga võta näpust!Mina maadlen juba üle 10 aasta hüpohondriaga selle sõna kõige tõsisemas mõttes.Esimesed hoiatussignaalid lõid tegelikult juba teismeeas välja, kuid olin aktiivne ja eeskujulik õpilane ning mu vanemad ei osanud midagi kahtlustada.Kuigi tähele panid nad küll, et ma haigusi pelgan.Nüüdseks on aga asi läinud väga käest ära.Põhiline haigus, mida paaniliselt kardan, on vähk.Küll olen ma seda tundnud peas, seedeelundites, jne.Seekord olen hädas järgmise jamaga: aastavahetuse paiku oli mul küünarliigese põletik, see taandus aeglaselt ja hiljem öeldi, et on tegemist epikondüliidiga, mis võtab paranemiseks aega kuni aasta.Mina aga jõudsin sujuvalt järeldusele, et tegu on kindlasti luuvähiga, lugesin selle kohta ka kirjandust, kust sain teada, et luuvähk annab kiiresti siirdeid kopsu.Ja nüüd juba tunnengi, ajab köhima, on selline tunne, et vaja midagi rinnust välja köhida, aga ei tule, kohati on hingeldust, valusid seljas abaluu taga, jne-ühesõnaga sümptomeid kui palju.Ka tunnen liigestes-luudes valulikke pisteid ja mõte aina keerleb.Käisin perearsti juures, tehti vereanalüüs ja kopsupilt-öeldi, et kõik korras.Mina jälle mõtlen, et nad ehk ei oska kopsupilti lugeda.Käisin ka psühhiaatri juures, kirjutas Wellbutrin-i. Algul võtsin ka Xanaxit ja siis tundsin end hästi, kuid lõpetasin selle, kuna võib sõltuvusse jääda.Olen hüpohodriaga korduvalt antidepressante tarbinud, aga päris vabaks sellest tõvest vist ei saa kunagi.Mind paneb hämmastama see, et kuidas on võimalik, et hakkan tundma näiteks ühes kohas valu, kui see on mõne päeva kestnud, tuleb mõte, et äkki on vähk ja paari päeva pärast on olemas kõik vastavad sümptomid.Kuidas see küll võimalik on??Olen püüdnud enesele sisendada, et mul pole midagi viga, kuid sellest pole kasu, ei suuda.Ei aita ka see, kui mõtlen eelmiste kordade peale, et siis ju polnud midagi tegelikkuses viga, aga kuklas vasardab mõte-äkki seekord on!!Surmahirm matab kõik ilusa enda alla, tunnen, kuidas pean end sundima midagi tegema, tööle minema, laste eest hoolitsema.Selle all kannatavad ka pereliikmed, ehkki nad on väga mõistvad.Peamine mõte on-mis mu lastest saab, kui suren.Nii raske on selliste mõtetega elada.Tahaks neist vabaneda ja elust mõnu ja rõõmu tunda, sest mulle on palju antud, mille üle rõõmustada, kui vaid saaks!Tõsi, see õnnestub siis, kui mulle on kinnitatud uuringute järel, et olen terve. Siis kaovad kõik tugevad sümptomid mõne päevaga ja küll on siis hea tunne!Kuid seda ilusat aega jagub paariks kuuks ja siis hakkab kõik jälle otsast!Kiri sai küll pikk, kuid äkki oskate nõu anda, kuidas hüpohondriaga toime tulla ja selle haigusega elada, sest tean, et vabaks sellest ei saa.Endal on ka väga häbi, et selline olen!
Teie vastust ootama jäädes
Hüpohondrik

Arst vastas:

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

Hüpohondria - vanasti arvati, et raskemeelsus asub roidekaare all (ld.k. hypochondrium - roidekaare alune piirkond). Seega - emotsionaalne komponent on ülimalt oluline. Soome keeles on - luulosairaus (seega: arvamushaigus, (ette)kujutlushaigus ja "luulu" assotsieerub ka eestikeelse luuluga e ebaadekvaatse mõtlemisega. Eelneva jutu mõte: häire emotsionaalsel tasandil koos häirega mõtlemistasandil. Sellest tuleneb, et raviks on vaja neid komponente mõjutada ja selleks on ka arstirohtu vaja. Vaja on antidepressante ja mina kasutaksin ka kergeid annuseid neuroleptikume. Loomulikult on ka muud kehalised ja psüühilised mõjurid olulised.
Vajate psühhiaatri abi. Saate abi.
Täna olete elus - tegutsege seega Laste ja Abikaasa ning Enda rõõmuks!
Mul täna kummitab apostel Johannese ütlung: "vaid täiuslik armastus ajab kartuse välja!"
Loodan, et siit saate ka õpetusiva.
Tegutsege,
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?