mure noore inimese pärast 13.05.05 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

mure 19 aastase meesinimese pärast. Kogemata tuli välja, et ta on tõmmanud kanepit. Pea pool aastat tagasi. Ei tea kui palju, aga tema enda jutt oli et oli ära vajunud, sõprade ütlust mööda näost roheliseks läinud ja väga pikalt maganud. Pärast oli tal nii halb olla, et rohkem sellist lollust korrata ei ole tahtnud. On alust arvata, et peale seda , mitte enne, tekkisid ärevust tekitavad muutused. Nimelt ei oska ta õhtul magama jääda, peab jätma enda toa ukse lahti kuna talle tundub, et nii kui uni hakkab tulema, hakkab keegi teda vastu pead toksima, selle peale virgub ja tükk aega ei suuda uinuda. Kui lõpuks magama jääb, siis magab norinal ja korralikult. Söögiisu ka veits kesine. Kool lõpetatud, tööl ei käi, sõjaväe kutse varsti postkastis. Suitsetab. Imelik käitumine algas sellest, et kartis üksi olla, et sureb ära jne. Lausa paaniline hirm oli tal, aga saime jagu. Rahustasin teda, et see kõik sellest va kanepist ja et enam ei tohi. Tundus küll, et võttis asja tõsiselt ja sai aru. Kõikidest "imelikest tunnetest" sellises eas ei taheta ju kurta, ainult vahest jutuajamise käigus tuleb üht-teist ilmsiks. Mind teeb murelikuks, samas tean, et tema ise ei näe mingit vajadust arsti juurde minekuks. Sest nagu ta ise ütleb, et suudab ennast kontrolli alla hoida. Ja ikkagi on kuulda, et midagi nagu on korrast ära ka. Mida teha? Kas alustada perearstist? Meie väikelinnas ei saa psühhiaatri jutule küll minna, siis terve küla teab ja noormehel häbi põlvini. Kuna olen tema ema ja vaevlen ise paanikahoogudega, siis lapse murest kuuldes olen kohe-kohe haige ka ise. Ehk toetate nõu ja jõuga?
Tänan väga

Arst vastas:

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

Kui peas "imelikke tundeid, mõtteid", siis tuleb loobuda mitte ainult kanepist vaid ka tava-"tossust" e suitsetamisest. Las aju kosub. Kui perearstiga head suhted, siis temaga nõu pidada. Sõdalaseks minekul vaja arstlikus komisjonis ütelda.
vt. minu varasemaid soovitusi - mõned talle kindlasti sobivad.
Psühhiaater ei ole koll ja julge ei karda - ikkagi käia ka psühhiaatri juures ära. Arvan, et need külajutud küll päevakorda ei tule.
Tegutsege,
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?