Entsefaliidi järgne sündroom? 27.11.05 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Tere

Olen 25 aastane, 1 lapse ema. Põdesin sel suvel ja sügisel puukentsefaliiti- Täpsemalt siis haigena tundsin end esimest korda 5 augustil, 23 september tehtud analüüs näitas positiivsets vastust entsefaliidile, sinnani olin teadmatuses ja hirmul, et mis mul ometi viga on. Olin ka kahe vaktsiiniga süstitud, nii et ilmselt seetõttu põdesin kergemini, st meningiaalseid nähte ei olnud. Siiski oli tohutu iiveldus ja jõuetus, südamekloppimine, pidev ebareaalsustunne, nägemishäired, helid käisid peast läbi, samuti mitmeid kordi päevas paanikahood. Nüüdseks siis haigus kui selline möödas. Küll aga ei saa jagu ärevusest ning väga harva ka paanikahood (ca 1 kord kuus). Linnas kõndides on pidevalt selline hirm ja tunne et kukun kohe kokku, samuti pidvealt muretsen oma haiguse pärast. Enne haigust ei ole kunagi midagi sellist olnud. Nüüd aga see pidev ärevus ajab juba hea tuju kah minema:(. Arstid küll väitsid, et taastumine võtab mitmeid kuid ja et antidepressante jms ei tasuks veel küll võtma hakata. Mida arvate sellisest asjast Teie? Välismaa kirjandusest olen ka konkreetselt lugenud selle sündroomi kohta, kas olete sellega kokku puutunud? Kui kaua selline ärevus ja mure võib veel kesta? Kas on lootust ilma AD-ta jagu saada, mitte ei tahaks neid võtma hakata?

Ette tänades

Silja

Arst vastas:

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

Põhidirigendiks jääb neuroloog. Muus osas on vaja: a) aega ja b) tervist karastavad-tugevdavad kehalised harjutused.
Aju verevarustust ja head enesetunnet aitab saada see minu harjutus oma sirutuste ja painutustega.
Sobilikud on ka vabamüügi (retseptivabad) teed, toonikumid jne. Jälgige sisetunnet.
AD ma ka ei võtaks.
Parimate soovidega,
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?