Olen (liig)mõtleja 26.12.05 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Tere lgp doktor,

olete siin teinud tänuväärt tööd, vastates inimeste muredele. Ehk on Teil minulegi paar hüva nõuannet anda. Nimetl olen ma selline jube muretseja ja paanik, st mõtlen asju hullemaks ja kardan kohutavalt näiteks haigusi. Kui mul pea valutab, siis kardan, et on ajukasvaja; kui nahk sügeleb ja joon palju, siis suhkruhaigus; viimase aja hitt muretsemise põhjus on see, et mul on äkki leukeemia- kogu aeg nõrkus, jõuetus, käevarred valuavad, süda läheb pahaks...jne jne...kirun ennast, et paljud ongi tegelt nii raskelt haiged, paha tunne on. Miks pean mõtlema nii? Eirit hulluks on nüüd läinud pärast seda, kui olin 2 kuud raskelt kopsupõletikuga kodune ning astma lõi ka välja pärast seda- Nüüd istungi päevad läebi ja mõtlen endale haigusi, loen ka netist iga võimaliku sümptomi kohta. Kas on võimalik, et mu nn füüsilised kaebused on tingitud minust endast? Ei valuta kuskilt otseselt, aga olen suurema osa ajast nõrk ja jõetu, energiat pole, viitsimist ammu mitte. Lisan veel, et mul on armas pere, 1,5a laps, keda armastan üle kõige ja armastav mees. Millest siis see vastik mõtlemine? Tunnen, et iga kord pean endale mingi muretsemise põhjuse leidma-kui üks asi hingelt ära, teine tuleb leida asemele. Vanust 25a.

Vabansan pika kirja pärast, soovin Teile kõike paremat ja jõudu selles raskes töös, mida teete.
Hedi

Arst vastas:

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

Need sundmõtted ja sundhirmud on kõrvaldatavad. Kasutada tuleb natukene arstirohtu ja teha ka harjutusi. (Alustage minu harjutusest - vt. "Noore heade mõtete raamat"). Rohu saate psühhiaatrilt.
vt ka minu varasemaid soovitusi.
Saate probleemist jagu!
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?