alkohol 21.02.06 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Tere! Kui pereisa on joomisega hädas 5.aastat, siis kas on targem teda aidata välja neist lõpututest tsüklitest või peaks laskma tal ise asjaga toime tulla,et
aru saada probleemi tõsidusest? Abi on-muretsen talle diazepami, unerohtu, olen leplik . Ja ta saabki 2 päevaga tsüklist välja ning kolme päeva pärast on enesekindlus tõusnud niipalju , et ta arvab "asja kontrolli" all hoidvat ja alustab õllest.... ja kõik läheb jälle käima. Põhjuseks toob ta, et tal on sees valud ja alkohol vabastab kõige kiiremini pingetest. Tänaseks on liitunud enesetapu mõtted. Arsti juurde minekust pole mõtet enam rääkida. Ta on käinud ja abi pole. Tema enda eesmärk on saada tagasi alkohoolitalujaks. Kas on üldse võimalik mulle nõu anda? Kui , siis ootan väga. Tänan!

Arst vastas:

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

Ikka tuleb aidata - ei või iial teada, millal mõistus "koju tuleb." Soovitan peretohtriga koostööd teha, et muude tervisehädade kaudu asjale läheneda ja aidata. Osa alkohooliku jutte on ka "kaastunde" tekitamiseks ning joomise õigustamiseks välja mõeldud. Üldprintsiip - alkohooliku jutt on nagu Eesti-Vene piirileppe jutt. Jutud ei maksa midagi, maksavad teod. Et "piirilepe" alko küsimuses raske on, seda me teame. Eriti raske veel Narva taguseid ja Petserimaa alasid silmas pidades - kes ja kus järele annab, millega me lepime, eks selles ongi küsimus.
Ei tohi lootust kaotada, tegutseda tuleb järjekindlalt.
Parimate tervitustega,
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?