pärast pikka haigust... 24.02.06 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Tere! Olin pikalt haige ning ootasin kannatamatult aega, millal jälle terveks saan, et taas nautida "normaalset" elu. Sellist nagu enne...Aga mul on väga suuri raskusi, et jälle "normaalset" elu jätkata. Olin väga õnnelik, enda ning oma eluga rahul, oskasin rõõmu tunda ka pisiasjadest..Aga nüüd on mul pidev hirm, et mind võib tabada veel mingi haigus...ja kõik igapäevased probleemid tunduvad tühistena, mõttetutena...ka rõõmud! Arvasin, et pärast haigust suudan igat hetke elust veel rohkem nautida, aga see pole nii..nüüd ei suuda ma enam ühtegi hetke nautida, kogu aeg on mingi ebamäärane tunne, hirm!

Oskaksite te mulle mingit nõu anda, midagi soovitada! Kuidas selliste tunnetega edasi elada? Oleks psühhiaatri või psühholoogi juurde pöördumisest abi, oskaks mind üldse keegi aidata?

Arst vastas:

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

Mis haigus see Teil oli? Saite tast jagu - olete tubli. Friedrich Nietzsche jt. targad on öelnud, et mis ei hävita, see teeb meid tugevamaks. Seega ka Teid. Tugevam juba olete, aga rõõmsam veel ei ole. Küll see elurõõmgi tuleb.
Kas Teil koduloomi on? Kass ja koer on suureks "entsüklopeediaks" elutarkuste küsimuses. Jälgige nende tegemist ja käitumist, õppide nendelt.
Kas Teil lähikonnas väikelapsi on? Ka nemad on "etsüklopeediline varamu."
Kas Te õhtul tähistaevast vaatate? Suure Vankriga mööda Linnuteed sõidate?
Kas Te lilli kasvatate? Kaktused on ilusad, okkalised, elulised, õrnad, karmid - nagu elu. Ja kui kaunilt nad õitsevad. Mulle kaktused kohutavalt meeldivad ja aitavad "okkalises elus" ilu näha.
Tervitustega,
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?