Suur mure 05.07.06 / Psühhiaatria
Külastaja küsib:
Tere,
Vajan tõesti abi, sest ei oska enam oma tütart aidata.
Olen ka enne kirjutanud (tütar siis 26.a läks "segi" eksamil, hakkas hääli kuulma ja oli haiglas 3 nädalat), aga vastus on ikka üks ja sama, rääkida tuleb raviarstiga. Raviarstiga kahjuks rääkida ei saa, kuna tütar käis regulaarselt arstil 2 aastat (sai raviks Soliani ja Sipralex) ja nüüd suunas arst ta polikliiniku alla. Algul öeldi, et tuleb tablette võtta 2 aastat, kuid nüüd arvas haigla arst, et ravimeid tuleb edasi võtta. Läks siis tütar arsti juurde kellele oli aeg haigla arsti poolt kinni pandud. Maksis 50 krooni, läks arstile peale poole tunnist ootamist, (arsti polnud õigel ajal lihtsalt kohal, samas pidi tütar tööle minema) ja siis läks lahti selline dialoog: "Minul pole aega olnud sinu haiguslugu lugeda ja veel selline diagnoos. Ja üldse hakkab mul puhkus ja tablette ma kirjutada ei saa, kuna sulle on neid juba kirjutatud, haigekassa kontrollib mind." Läks 5 minutit ja tüdruk "visati" tänavale tagasi. Isegi vaimselt terve inimene võiks sellisest suhtumisest šoki saada. Oleks ma ise kaasas olnud, ma oleks ise selle haigusloo tohtrile ette lugenud , kuid ma ei olnud kaasas. Nüüd see kolmapäev läheb tütar järgmise arsti juurde, kuna tal lõppevad tabletid reedeks ära. Kas nüüd ta peab jälle maksma 50 krooni, nüüd lähen ise kaasa, lihtsalt toeks. Aga sellise suhtumisega ja käitumisega haiglas ma ei imesta, et inimene jätab ravimise pooleli, hea et ta tuli ja rääkis seda mulle, sest muidu ta oleks selle asja katki jätnud, aga mis siis edasi saab? Hurjutatakse haigeid, et ärge jätke ravi pooleli jne lävige oma raviarstiga. Ma ei tea isegi, mis diagnoos tütrel on, haigla arst meie küsimise peale ütles, et psühhoos. Kas vaimuhaigus, kas skisofreenia (selle ma olen ise diagnoosinud) mine või tõesti lolliks. Tüdruk on töökohti pidevalt vahetanud, sest nii kui tekib pingeline olukord lööb tal silme eest mustaks, ütleb, et ei oska enam arvutis midagi teha ja tal on paha olla. Ma küsin kuidas paha, siis ta ütleb, et kõik on nagu unes või vati sees, pea on uimane. Praegu on tal tablette jätkunud ja ta on neid tarvitanud pidevalt, kuid miks tekivad sellised asjad, eelmine kord oli 18.jaanuar ja ka enne seda on olnud, kas see on selle haigusega seotud või on see hoopis midagi muud. Ta ju helistab siis mulle, tuleb minule kaebama, et on halb, aga ma ju ei tea mida teha. Eelmine kord jaanuaris ma helistasin haigla arstile, ta vastab, et ta ei tea millest see on, ta ei tea mida ma tegema peaksin. Kui halvemaks läheb, tulge vastuvõttu. Millal on nii halb, et tuleb vastuvõttu minna. Tal ei ole luulusi, ega ta ei kuule hääli, tal on halb ja uimane olla. Öelge palun mida teha, kus kohast leida arsti, kes "sellise", ma ei tea millise, diagnoosiga inimest aitaks?
Ette tänades,
murelik ema
Arst vastas:
dr Jüri Ennet
Psühhiaater
Erapsühhiaater
Kui üks tohter "ei sobi" siis vahetada, vajadusel pöörduda Polikliiniku juhataja poole.
Teatud psühhootiliste seisundite puhul saab Soliani (Amisulpridum) suure soodustusega (100%) kirjutada. Visiiditasude osas ei oska ühe või teise tervishoiuasutuse kohta öelda, infot saate kohapealt.
Korraliku ravi ja tohtripoolse jälgimisega saab tervise asjad jällegi kontrolli alla. Mõne tohtri nö "hetkenõrkust, pahandamist" ei maksa liigselt südamesse võtta, sest see ei aita. Aitab tegutsemine, tegutsemine haige huvides.
Nö sülitage see pahuruseklimp endast välja ning - tegutseda, tegutseda, tegutseda.
Tagasilööke tuleb veelgi, aga vaja on edasi minna!
Parimate soovidega,
Jüri O.-M. Ennet
Nõuanded teemal: Psühhiaatria
Cipralex
Tere!
Mulle teeb muret see, et kuna lõpetasin järsku ravi, siis nüüd juba kolmandat päeva käib pea nii ringi ja on tõepoolest sellised ärajäämanähud et ei oska kohe midagi ette võtta. Kui ohtlik ...
Vastas dr Jüri Ennet
No ei ole ohtlik.
Ja kordamast ma ei väsi - tehke ka midagi muud oma elus teistmoodi. Tabletikene on vaid tilk õli eluukse lukule - lukku tuleb ise pöörata, uks tuleb ise avada, uksest tuleb ise ...
Vaata kõiki nõustamisi