Päris mitu muret. 18.09.06 / Psühhiaatria
Külastaja küsib:
Tere! Olen 18aastane tüdruk. Mured:
1) Olen abiturient, seega täiskasvanute klassis, kuid esineb selliseid probleeme, nagu tavaliselt 4.-6.klassi õpilastel- klassikaaslased mõnitavad(välimuse ja iseloomu poolest). Nad saatsid kevadel e-maile,et söövad mu koolist välja,et võtku parem kohe paberid välja jne. Ma ignoreerin neid, kuid tegelikult läheb ikka kõik nii hinge. Kui tavaliselt esineb selliseid probleeme tõesti koleda välimuse või teistest erinemise poolest, siis mina olen täiesti tavaline tüdruk. Ainult saledam kui kõik need mõnitajad. Ja tegelikult ma olen nendega üleüldse minimaalselt suhelnud, seega nad ei tunne mind ja ei tea mis iseloomuga tegelikult olen, kuid peavad mind mingiks väga imelikuks. Ma saan ar u,et neil endil on kompleksid ja siis vaja ennast teiste silmis paremaks teha minu alandamise hinnaga. Ma olen küll kinnine ja tagasihoidklik, kuid suhtlemisega probleeme ei ole. Väljast poolt tundun täiesti OK olevat, kuid sisemus on lõhkemas.. võtan nii südamesse kõike,et nutan praktiliselt iga nädal.
2) Kõik mu lähedased on viimasel ajal öelnud,et ma olen nii närviline. Tegelikult olen ka, õhtuti peale kooli, kui kodus olen, siis ajavad kõik kodused mind väga närvi. Näiteks söögi ajal matsutamine ja kahvliga hammaste vahel klõbistamine tekitab selliseid judinaid ja ebameeldivustunnet,et annaks vasta pead neile selle eest. Seda ma muidugi ei tee. Siis kui keegi midagi küsib ma miskipärast karjun neile vastuseid. Ise ka aru ei saa miks, vb kooli mõju.
3) Ma jään väga tihti haigeks. Igasugu viirused ja külmetused haakuvad kergesti minusse. Eelmisel talvel juhtus ka näiteks selline asi, et süda hakkas liiga kiiresti tööle, et lausa hüppas rinnust välja, käisin siis arsti juures uurimas ja midagi hullu sealt küll välja ei tulnud, see kiire tuksumine olevat ülekoormusest. Vahepeal oli päris naljakas,et vaatasin telekat ja rahulikult pikutasin, ja järsku hakkas peksma. Võibolla tekitavad igasugu emotsioonid seda,kuid väga tihti tuli seda ette. Kuna nüüd on talv tulekul, siis kardan, et see asi hakkab taas korduma. Arst soovitas mul psühholoogile minna, et igasugu teste teeksin seal. See asi jäi aga sinnapaika, saatekiri vedeleb siiamaani sahtlis. Lihtsalt endal polnud tahtmist ja aega sinna minna. Mõtlesin,et ma pole ju mingi vaimuhaige,et peaksin sinna minema(ma tean,et vale mõtlemine).
4) Mul on pidevalt igasugu kurbusetunded. Väga imelik tundub see mullegi. Tunnen end nii üksikuna ja et vajaks tuge. Tegelikult on häid ja kalleid sõpru palju, kuid päris sellist,keda endale niiöelda meheks võtta, ei ole sobivat. Või siis on, aga neile ei sobi mina. Ja siis tekibki kurbus ja masendus. Tunne,et koolipinged ja kodupinged imevad mu energiast tühjaks.Tegelikult on mul kuri kasuisa ka, kes on alkohoolik ja see, kui ta täispeaga kodus on, tuletab meelde neid aastas korra esinenuid kolme hirmsat sündmust, mis olid sellised, et ta tuli kallale. Perevägivald. Ja nüüd kui täispeaga kasuisa näen, siis tulevad need samad kohad ja asjad kohe meelde ja ma ei suuda kodus olla lihtsalt, väga raske on.
5) Mul on igasugu imelikke asju veel. Nimelt kehalise tunnis joostes lähevad koguaeg kõrvad lukku, rangluus tekib imelik valu, kopsudes samuti. Jalad lähevad ka krampi. Ma ei teagi kuidas neid 18staadioringiseid hindeid endal häid saada,kui ma ei suuda lihtsalt joosta.
Loodan,et oskate mulle nõu anda, kuidas neid muresid lahendada.
Lugupidamisega:
M.T.
Arst vastas:
dr Jüri Ennet
Psühhiaater
Erapsühhiaater
1) klassikaaslased mõnitavad(välimuse ja iseloomu poolest). Nad saatsid kevadel e-maile, et söövad mu koolist välja,et võtku parem kohe paberid välja.
Ühiskonna tippude ja ka meedia kaasabil on meil riigis seda vägivalda rohkelt, ka koolis ja enamgi veel. Viitab nõrkusele, vägivallatseja nõrkusele ja kadedusele. Järelikult - Sinus on piisavalt palju head, eripärast, tublit, et mõnele "pinnuks silmas" olla. Kui kius on sõnaline, kirja tasandil, siis võta seda üleolekuga. Kui aga ületab talumis-piiri, siis teata kodustele, õpetajatele, koolis ka direktorile.
2) Ma olen nii närviline. Tegelikult olen ka, õhtuti peale kooli, kui kodus olen.
Korrasta töö- ja puhkus. Püüa piisavalt magada. Apteegist küsi rahustavat teed. Õhtul tee väike jalutuskäik. Püüa Emaga head suhted taastada - kahekesi ikkagi kindlam. Päevik kergendab hingevalu, väike toalillekene aitab - temaga "mõttevestluse" teel - ilmamurest kegemini jagu saada.
3) Ma jään väga tihti haigeks.
Jalutuskäigud, korralik puhkus, normaalne söömine, rahulik suhtlemine Emaga, Sõbraga - kõik see on kasulik. Tee minu harjutust - vabastab pingeist, annab enesekindlust.
4) Mul on pidevalt igasugu kurbusetunded. Siin aitab minu harjutus. Aitab mure jagamine kellegagi. Aitab Päevik, aitab lill, aitab koduloom(akene).
Kui ikagi väga nukker, siis psühhiaater annab rohtu.
5) Mul on igasugu imelikke asju veel.
Jalad krampi - vaja mineraalvett juua. Kõik need Sinu kaebused lähevad jalutuskäikude ja kerge-kerge jooksuga ära. Alusta jalutuskäikudest.
Võta elu näitemänguliselt. Praegu on sinul Tuhkatriinu seisund, aga järgmises (näitemängu)pildis on Sul juba tore, kaunis ja hea olla, Printsess.
Oled tubli!
Parimate soovidega,
Jüri O.-M. Ennet
Nõuanded teemal: Psühhiaatria
Enesetapp
Tere! Kuidas veenda inimest, kes arvab, et ta keegi ei taha, et ta elaks ja kõik vihkavad teda? Olen päris mitu korda inimest raudteelt ära toonud ,aga mõtted jäävad ikka samad pähe, et soovib enesetappu ...
Vastas dr Jüri Ennet
Vestelda ja selgitada - milles mure. Kui reaalsed põhjused, siis püüda neid kuidagi kõrvaldada. Kui haiguslikud mõtted, siis arstirohi psühhiaatri juures. Ka esimesel juhul on pinged ja arstirohi tuleb ...
Loe edasiVaata kõiki nõustamisi