suur suur mure 15aastase tutrega 16.10.06 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Ma olen väga mures ja ei tea enam,kelle poole pöörduda.Asi on selles,et minu 15aastasel tutrel on seletamatu hirm ja paanika kooli ees.Algul mötlesin,et see on tavaline koolistress,rääkisime hirmudest,asjadest,mida enda mötlemises muuta annab ja sellest,et alati ei peagi köigile meele järgi olema.Kinnitasin talle,et ta on ainulaadne just sellisena nagu ta on ja ta ongi. Ta utles,et teab seda köike,aga ta lihtsalt ei suuda selliselt möelda.Mitu kuud koolist läks kaotsi,kuna ma ei suutnud teda kuidagi kooli saada.Järgmisena käisime kooli sotsiaalpedagoogi juures,kes oli väga möistev ja kellest oli palju abi aga nädala pärast oli mure tagasi. Siis käisime tutrega psuhholoogi juures aga see ei sobinud talle uldse,pealegi on ta vähese jutuga ja see konkreetne psuhholoog ei saanudki teda rääkima,ka ei tahtnud tutar sinna enam minna ja olukord jäi samaks. Edasi käisime Tallinnas psuhhiaatri juures,kust saime antidepressandid ja need töesti aitasid- niikauaks,kuni ta neid vöttis(3 kuud) ja veel ehk kuu aega.Tänaseks on probleem jälle meil kodus.TA EI SUUDA HOMMIKUL KOOLI MINNA ,ja minul suda väga valutab ta pärast.MIDA NUUD siis teha,kas uuesti psuhhiaatri juurde,kas sellest on abi?Mis tal tegelikult ikkagi on? Kuidas mina saaksin teda veel rohkem aidata? Kas sellest murest on vöimalik täiesti välja tulla?Kust leida see spetsialist,kes töesti tahab suuvida asjasse,kellega saaks nöu pidada,sest see mure muutub uksi möeldes liiga suureks?Kui tutar oli väiksem,tehti talle mitmeid-mitmeid narkoosiga operatsioone,kas ka see vöib kuidagi närvisusteemile möjuda?Palun aidake mul aidata oma tutart!

Arst vastas:

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

Tänapäeval on ärevushäireid paljudel, ka noortel. Minge veelkord selle psühhiaatri juurde ja sealt saate arstirohtu abiks. Minu varasematest vastustest vt. (otsinguga: Control ja F klahv korraga alla) ärevuse, sundhirmu, foobia valdkonna soovitusi.
Kodune rahulik ja toetav olemine, kehaline aktiivsus, minu harjutus.
Ja olla ise - selles osas on Teil ülimalt õigus.
Ja las ta räägib, pihib Teile - kuulake ja kuulake. Ärge hakake kohe õpetussõnu andma, vajadusel küsib ta neid ise.
Karud õpivad tantsima, näitlejad õpivad rollid selgeks - suudavad nemad, suudate ka teie mõlemad üheskoos. Koolielu ju ka näitemänguline ja selliselt teda võtta tulebki. Ja mitte ainul koolielu. Me kõik Elu näitelaval nii näitlejad kui ka pealtvaatajad.
Ja harjutamine teebki Meistriks! Rõõmuga harjutamine - Suureks Meistriks!
Parimat soovides,
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?