Tahaks normaalset elu... 18.12.06 / Psühhiaatria
Külastaja küsib:
Olen 41-aastane naisterahvas. Töötan koolis ja õpetan 17-aastasi ning vanemaid õpilasi, kes on tavakoolis hätta jäänud. Ega neil nüüdki õpihimu pole: ropendavad, räägivad üle klassi, mängivad mobiiltelefonidega, töötavad vaid siis, kui neil kõrval seista ja sedagi mitte alati. Ei loe neile tundidest kõrvaldamised, vestlused direktoriga ega muu. Koduseid töid ei tehta ja kooligi saab enamikke vaid siis, kui klassijuhataja neid hommikuti telefoni teel üles ajab. Puudub igasugune karistamatuse tunne ja teatakse üksnes oma õigusi, mitte kohustusi. Eksamid on aga neilgi samadel alustel, mis päevakoolis. Lisaks on neil arvamus, et mina olen süüdi, kui eksam ei õnnestu. Oodatakse, et lõputunnistus "kandikul kätte tuuakse". Kuigi seoses vanusega on nende koolikohustusaeg lõppenud, ei saa neid nimekirjast kustutada, sest õpilasi on niigi vähe ja sellest sõltub õpetajate koormus ning palk. Muidu soovitasime sellistel õpilastel tulla tagasi siis, kui nad saavad aru õppimise vajalikkusest ja on valmis sellega kaasnevaks pingutuseks - kasvõi 35-aastaselt. Näen neid juba uneski. Vahel on päevi, mil unistan sellest, et ärkaks haigena, et ei peaks selle seltskonnaga kohtuma. Kõik see on nii väsitav, kui kogu aeg "peaga vastu seina joosta" ja on tunne nagu räägiks kurtidele kõrvadele. Nädalavahetusi ja kõiki muid õhtuid üksnes laua taga järeltööde järeltöid parandades mööda saata on ka tappev. Tehtud töö tulemuslikkus on aga null. Tean, et ei tohiks seda kõike nii südamesse võtta, aga õpetajad on vist juba oma loomult maailmaparandajad. Samas paljud mu kolleegid peavad koolist lahkumisplaane, et lõpuks "inimese elu elada". Pole ju sellise töökoormuse kõrvalt aega isiklikuks elukski. Mida teha, et kevadeni vastu pidada ja töölkäimine ei hakkaks sunnitöö mõõtmeid võtma? Või ongi määratud me koolisüsteem hukule ja päästku end "uppuvalt laevalt" see, kes suudab?
Ilusat jõuluaega!
Arst vastas:
dr Jüri Ennet
Psühhiaater
Erapsühhiaater
Tean, et ei tohiks seda kõike nii südamesse võtta, aga õpetajad on vist juba oma loomult maailmaparandajad.
ÕIGE!
1) Inimese enda ja ka kaasinimeste tarbeks on minu 5M reegel: Mina, Meie, Missioon, Motivatsioon, Moraal e sisemine südame hääl jne. Seda 5M-i tuleb enda ergutamiseks arvestada ja ka nende kooli-Laste-Vanakeste puhul.
2) Elu on Mäng: a) nagu teatris, b) nagu spordiväljakul. Ka seda rakendada nii enda kui ka nende puhul.
3) Korralikumalt-rohkem puhata. Minu harjutus.
3) Tulge pihile - jagades jagatav jaguneb!
Saabub aasta uus - uuenege ka ISE!
Tervitades,
Jüri O.-M. Ennet
Nõuanded teemal: Psühhiaatria
ärevusehäire
Tere!
Selline lugu, et hetkel esineb jälle ärevusehäire. Eelnevalt on olnud kaks korda. Üks lühiajaline ( paar tundi, võimalik ka et paanikahoog) ja teine nii umbes kuuaega. Ärevusehäire ...
Vastas dr Jüri Ennet
Enda muutmiseks:
1) liigne stressi-aur välja võtted-harjutused,
2) keha ja vaimu tugevdamine-karastamine,
3) eluhoiaku ("uue prillid" või siis uues helistikus) muutmine. Need kolm ...
Tervise mure
Tervist, olen 18 aastane noormees ja 6 kuud tagasi hakasid mul peapööritused, krambid, paanikahood, surmahirm jne. pöördusin perearsti juurde ja tehti vereproov ja ASO tulemus(kurgumandlite) oli liiga ...
Vastas dr Jüri Ennet
Olemasoleva info viitab ärevushäirele. Täpselt diagnoosib ja konkreetset ravi määrab siis raviarst-psühhiaater. Üldtervistavaid printsiipe tervise tugevdamiseks (seega ka ärevushäire kõrvaldamiseks) saab ...
Loe edasiPaanikahood ja ärevushäire
Vaevlen juba 8 aastat paanikahoogude ja ärevushäire käes. Olen kasutanud mitut erinevat ravimit, mis kõik aitasid lühiajaliselt. Viimane ravi oli 2 kuud 10 mg Cipralex, mis mõjus juba kuu ajaga fantastiliselt ...
Vastas dr Jüri Ennet
Koostöö oma psühhiaatriga. Võib-olla veerkordselt Cipralexi annust tõsta). Viimased tarkade uuringud soovitavad sellistel puhkudel BUPROPIOON´iga ravi. Seda ravimi annust (Cipralex veelkordselt 10mg või ...
Loe edasiRavimi ja alkoholisõltuvus
Olen 5 a tarvitanud xanaxit ja vahelduva eduga ka alkoholi. Koosmõju tundub küll kohutav aga ju olen siis nende võrku langenud. Nüüd kus lõpetasin ülikooli õiguteaduskonna ja tahaks ikka normaalset elu ...
Vastas dr Jüri Ennet
Organismis on psüühika ning see mõjutab soomat (keha). Seda seost nimetatakse psühho-somaatiliseks seoseks. Ja seos on ka vastupidine - keha mõjutab psüühikat. Kuna inimene valitseb keha paremini (kui ...
Loe edasistress ja depressioon
Tere, minul on selline mure et ma ei suuda enam elust rõõmu tunda, olen kergesti ärrituv ja vahel isegi vägivaldne. Kuna tujud vahelduvad pidevalt ei suuda normaalselt elada, teen kõik endale liiga raskeks. ...
Vastas dr Jüri Ennet
"Tahan lihtsalt õnnelik olla ja normaalset elu elada."
OLE!
Kui tervisliku eluviisi harjutsed õnnerajale ei juhata, siis psühhiaater. Kahekesi kindlam.
Parimate soovidega,
Jüri ...
sisemine pinge
Tere, olen Teie juures käinud kunagi ja mul ikka ja sama mure, et on tohutu pinge kogu aeg ja pea on raske, ei suuda ennast lõdvaks lasta ja kui on palju rahvast siis tekib see pinge eriti aga tohutu soov ...
Vastas dr Jüri Ennet
Tulge!
tel.: 56 463 830 ja lepime sobilikus ajas kokku.
Tervitades,
Jüri O.-M. Ennet
Naise meeleolulangus
Olen 27aastane naine ja ilmselt hädas premenstruaalse sündroomiga. Nimelt langeb meeleolu tsükli teisel poolel niivõrd, et see segab tugevasti normaalset elu. (Pille ma ei võta). Siis olen äärmiselt tundlik, ...
Vastas dr Jüri Ennet
PMS on Teil muidugi Vesuuvi-vulkaani suitsusammas. Kui on Kallim ja omavaheline Armutõmme, siis materiaalsed raskused on talutavad, kõrvaldatavad ja ootusaegki kaunis. Alustage olevikust, elage olevikus, ...
Loe edasiVaata kõiki nõustamisi