kui ei tea mida teha 24.04.07 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Tere austatud arst, mul mõistuse viib ja hing läheb katki kui pean oma neurootilise ema nõuandeid kuulama, ole 35 aastane, elame juba ammugi eraldi, vahel lihtsalt helistan kuna ta on üksik. Minu ema on ebastaabiilse närvisüsteemiga, isegi olnud korduvalt varasematel aastatel ravil,mina õnneks pole ravi vajanud,ta on püünud mind peaaegu terve elu" terroriseerida" , püüdes minu elu juhtida ja kui ma teinekord tahan mõnes olulises asjas oma otsuste järgi talitada, aga tema arvab antud küsimuses teisiti, olen viisakusest talt nõu küsinud antud asjas, aga kui temale minu poolsed mõtted ei meeldi, hakkab ta mu peale karjuma ja püüab mulle haiget teha nii nagu tema õigeks peab. Minu elu ainukesed tõeliselt õnnelikud aastad on olnud kui viibin temast kaugemal, näit. õpingud teises linnas. Armas tohter mul on tõesti nii raske oma eluga õnnelikult toime tulla kui ta on 20.km raadiuses, kas ma teie meelest peaksin temaga suhtlema(ema on mul erak kellegiga praktiliselt peale minu ta ei suhtle,kuna ta on väga kriitiline teiste inimeste sutes),olen aastaid mõelnud ,et võibolla peaksin elama temast suuremas km. kaugusel, et tal ei oleks enam nii head võmalust minu elu kontrollida, kuna külastamine on keerulisem, saan võibolla oma hingevalu vähendada, ütlen ausalt, et pool oma elust olen mõelnud, et ta on väga palju minu elust ära rikkunud, oma pidevaid etteheiteid tehes. Mida te mulle välja pakute, kas saaks lisaks kuskil ka tasuta nõustamist, või kuidas... Aitäh

Arst vastas:

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

Suhelda, kuulata, noogutada ja tegutseda Oma elu-korraldust arvestades. Teie elate Oma elu. Enesesüüdistusteks põhjust ei ole. "Rongigraafikut" Ema külastamiseks ka vaja ei ole - vastavalt sisetundele. Diplomaatiliselt.
Ja peamine - elage Oma elu. Ja ega oma vanemaid, oma Ema me ei unusta.
Parimat soovides,
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?