Kardan, olen mures, pabistan 12.05.07 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Olen 29a naine. Hetkel kodune 2-kuuse lapsega.
Varem, aegadel kui töö ei olnud väga intensiivne või nt puhkuse ajal tundsin, et tervis on halb. Kartsin igasuguseid haigusi. Otsisin internetis infot. Tervis tundus hullem ja hullem. Tegelikult olin lihtsalt hüpohondrik ja viga polnud midagi.

Nüüd lapsega kodus olles tunnen et hakkan jälle nö hulluks minema. Kardan lapse juures iga nuttu, köhatust, aevastust. Suurema lapse olen juba viltu kasvatanud oma hirmudega. Ühel päeval küsis ta, kas võib köhida :S

Tunnen et ma ei suuda vastutada pisikese eest. St minu õlgadel on liiga suur vastutus, mul on hirm ja ma kardan. Tunnen ennast üksi. Tunnen, et mul pole kellegi käest nõu küsida. Mõnikord tunnen, et elaksin rahulikult kui arst oleks alati käepärast.
Mees on enamasti tööl ja temalt ma tuge ei saa. Sest lapsega kodus olen ju ikkagi mina. Mitte et mees mind ei toetaks, aga ise tunnen, et tema ei vastuta vaid vastutaja olen ju ikkagi mina. Mina pean olema lapsega kui laps haige vms.

Lapsega koos ma kuhugi minna ei taha. Kardan et lapsel pole hea, või saab viiruse jne.

Last vaadates mõtlen pidevalt, on tal ikka hea. Mis tal viga on. Ja äkki tal on halb jne.

Arst vastas:

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

Seda esineb sageli. Inimesed õpivad rohkelt tegemist, enda aktiveerimist, kohustusi jne, aga ei õpi lõõgastuma, rahunema, pingeid maandama. Loomariigis jälgitakse aasta-miljonitega tekkinud instinkte ja saadakse järglaste kasvatamisega suurepäraselt hakkma. Inim-lapsevanemad aga paraku seda ürgset, bioloogiliselt pärandatud tarkusevarasalve eiravad, ei julge kasutada. On vaja rohkem usaldada enda nö sisetunnet.
Korralik puhkus (lõõgastushetked) aitavad seda ürgset-instiktiivset paremini kasutada. Veidi vaja kasutada ka rahustavaid vahendeid.
B. Spocki raamat on vägevalt julgustav. Raamatutarkusi võtta üldfilosoofiliselt, mitte täht-tähelt.
Vabasta kehalised pinged, vabaneb ka psüühika!
Parimate soovidega,
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?