valu ja hirm 17.05.07 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Olen üle 10 aasta tegelenud iluvõimlemisega, samas on mu tervis olnud lapsest peale nõrk. Kooliajal oli suur koormus hommikust õhtuni: nõudlik kool, rasked trennid, magmatus, haigused, vigastused. Tervet aega väga ei mäletagi, ikka oli kuskilt valus või haige. Treenerid sõimasid kaalu ja trennist puudumise pärast, koolist kurjustati tegemata kodutööde ja tähelepanematuse pärast. Mingil hetkel ei tahtnud enam kellegagi suhelda, meeleolu oli seinast seina. Nüüd on koormus üldiselt väiksem, sest käin ainult tööl ja trennis, saan magada korralikult ja üldiselt on parem olla. Samas on jäänud hirm valu ja haigestumise ees ja vahepeal tuleb jälle tüdimus, soov teistest eemale tõmbuda, ei taha suhelda ja ei oska rõõmu tunda asjadest, mis on hästi. Lugesin valu ja depressiooni seotusest ja sellest, et neid peaks koos ravima. Kuna treeningkoormus on ikka veel suur, siis hommikuti on selg, jalatallad ja õlad valusad, viimane võib olla ka stressist, kuigi koormus on väiksem kui enne. Samas kardan õues sportida, ilma sallita käia, sest jään haigeks ja kardan valu. Hooaeg saab juunis läbi, nii et siis saan puhkust, aga tahaks nõu, kas peaksin ikkagi otsima abi ja kas siis ainult valu vastu või ka nõustamist. Kuhu peaksin pöörduma? Sügisel lähen ülikooli ja kardan uuesti samasse olukorda sattuda, kui keskkoolis.

Arst vastas:

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

Trenn (töö) ja puhkus peavad omavahel tasakaalus olema. Selleks:
a) puhkust pikendada, b) koormust vähendada, c) või nende mõlema muutmine. Ka treeningute struktuuri muuta ja kohta, et oleks vaheldust. Treenitud organism on "peenetundelisem" ja seetõttu võib neid külmetusi ka teataval määral kergemini tulla - tippspordile iseloomulik. Treeningpäevik ju näitab ka, kus ja kuidas asju korraldada. Usaldada rohkem sisetunnet: suhtelemist vähendada jms.
ikkagi koormust veidi vähendada.
Arstirohtu vaja ei ole.
Tervitades,
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?