Lisaküsimus 61 aastase õe kohta 23.05.07 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Tänan eelmise peaaegu ammendava vastuse eest!
Nüüd aga küsiks lisaks.
Kui inimesel hakkavad ilmnema dementsuse tunnused, kas võib talle seda öelda? Üldiselt on ju inimene alguses täiesti normaalne. Ei saa ju kedagi vägivaldselt psühhiaatri juurde viia. Seda enam, et enamikul inimestest on mingi omapära, mis teistele võib tunduda kiiksuna.
Oma õele ma igatahes ütlesin, et arvestagu, et meil on olemas tugev geneetiline eelsoodumus dementsusele ja nii minul kui temal on juba märgatavalt oma kiiks olemas, aga katsugu ta seda maksimaalselt kontrolli all hoida.
Ma ütlesin talle, et normaalne raske liikumispuudega haige korraldab oma majapidamise teiste abiga ja oma olukorrast tingituna peab oma abistajaid usaldama.
On siiski ju teatavad sümptomid, mida algava dementsusega haige ise võib hinnata ja mille üle teatava aja ka kontrolli omada.
Need on näiteks süvenev mälu käepärasus, huvi kadumine ümbritseva suhtes ja initsiatiivitus, võimetus iseenese asjaajamiste ja isegi hügieeniga toime tulla.
Suhtlemisraskused.
Neid asju inimene märkab ise ja neisse kriitiselt suhtudes võib ju teatud aja end kokku võttes ka nende probleemidega toime tulla: vajadusel teha märkmeid näiteks peapesu kuupäevade ja muu kohta, sundida end lugema kasvõi väike lõiguke kirjateksti päevas, sundida end minimaalseltki suhtlema.
Kas ma tegin valesti, et ütlesin oma õele, et asi on väljunud normaalsuse piiridest? Sest muus osas on taju normaalne, arutleb, teeb nalja, kuulab raadiot jne.

Arst vastas:

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

Olete käitunud õigesti. Asju tuleb nimetada õigete nimedega, aga vahest (diplomaatiliselt) seda viimset tõde ei öelda, pole vajagi. Aga öeldu olgu õige.
Teades oma nõrkusi (geneetilisi või siis muid), on vaja neid võimaluse piires kompenseerida.
Tegutseda vastavalt oludele!
Parimate soovidega,
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?