Hull või imelik ? 08.01.08 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Tere ja head uut aastat!
Soovin Teile kirjutada ühest kaastöötajast, u. 50-sest naisest, keda eluaeg hulluks või imelikuks on peetud. Viimasega lepiksin nagu veel, aga hulluga ei tahaks kuidagi koos töötada. Paljud on tema tõttu uttu tõmmanud. Ega muud nagu polegi, aga räägitakse, et ta olla lapsena kellelegi sülitanud ja muudkui oma ülakeha kiigutanud. Nüüd ma olen Teile esitatud küsimusi lugenud ja vaatan, et too on levinum kui arvasin ja häbenen, et ta üle irvitasin ja naersin.
Samuti räägivad, et 36-selt jättis mees ta maha ja seejärel läks hulluks.
Mind ja mõnda teist ta igatahes tervitab, aga enamik ignoreerib teda ja halvemal juhul irvitavad. Samas on ta klientide vastu äärmiselt kena, oma poistega saab kenasti läbi ja sõbrantsidega suhtleb normaalselt. Üks mu tuttavaid on ta kursaõde ja too ütleb, et praegu on ta üsna normull ja kaastundlik inimene, kuid ülikoolis võis vahel üpriski nähvata.
Töökoht on hea- töökaaslased ja ülemused on muidu väga normaalsed kui mitte üks tõrvatilk ei juhtuks olema. Too inimene võiks ju ära minna, kuid kes pensionieelikut ikka tahab. Kassas istuda on aga ääretult tüütu, sest iga 3-5-s irvitab, varsti olen ise hull valmis.
Oma ema tuttavate käest olen kuulnud, nad on med-õed, et tänapäeval n.ö. negatiivsed sümptomid veel hullu ei tähenda, aga ikkagi.
Ja ükspäev nägin telekast mingit filmi nimega "Mozart and the Whale", kus oli juttu mingist imelikust sündroomist. Ausalt öeldes on too inimene ka paar korda sama imelikult käitunud kui need filmitegelased. Naised meil avalikult arutasid, et naeris ja rääkis teine nii kõvasti ja imelikult ja olid äärmiselt pahased ta peale. Kas need Aspergeri inimesed on üldse normaalsed?
Oma Plärälärä-Leenu jutu lõpetuseks tahaks küsida, kas olen ise mõni taoline luuluga jopski, kes kujutab ette, et kõik on nii imelikud või on taoline õhkkond ikkagi ebanormaalne? Ma ei taha ka jääda igaühele kaasa tundma, sest see pole minu meelest päris õige.
Jõudu edasiseks soovides.

Arst vastas:

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

Kui küsilausest teha jutustav lause, siis kuhu kaob küsimus? - sellise küsimuse esitas mulle aastaid tagasi üks pt.
Praegu sama lugu. Konkreetse küsimuse tekitamiseks on vajalik konkreetse inimesega kokku saada ja siis temaga veidi vestelda. Siis saab ka konkreetse küsimuse ning sellele ka vastuse.
Ex me kõik ole veidi imelikud, mõned isegi hullud!
Parimat soovides,
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?