mure 22.01.08 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Olen kroonilise depressiooni all kannatanud juba aastaid ja nüüd kui jäin lapseootele süvenes see veelgi. konsulteerisin küll oma psühhiaatriga ja ta soovitas siiski sünnitada et ehk läheb kõik paremaks. nüüd on lood aga hoopis teised. pigem olen hakkanud valdavalt viha tundma ümbritsevate laste suhtes ja kahetsen isegi,et rasedust ei katkestanud. ka tuttavad ,kel on lapsed imestavad miks ma neid enam ei külasta. ma lihtsalt ei soovi enam lävida inimestega kellel on lapsed. halb tunne on küll kui pead minema haiglasse selliste tunnetega. pigem rõõmustavad teised rohkem,kui mina .mida nüüd siis ette võtta kui ravimeid lihtsalt ei saa tarvitada? olen püüdnud ka omi mõtteid psühhoterapeudiga lahata aga sellest pole siiani abi olnud. kohalik psühhiaater soovitas rahu säilitada aga olen enda nahal kogenud,et igakord pole depressioonihaigel võimalik end talitseda. momendil elan pideva süümepiinaga kuna oleks pidanud tegutsema hoopis teisiti ja mitte kuulama ka teiste (isegi mitte oma mehe )arvamust.

Arst vastas:

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

Lahendus on Teie kätes - jalutuskäigud. See on aktiik-ajast alates kuni tänase päevani kurbmeelsuse kõrvaldamise hea vahend. Jalutada mitmeid-mitmeid kilomeetreid päevas. Jalutamine vabastab pingetest ja siis on ka Rõõmul ruumi organismi tulla ja seal olla.
Mõnusat jalutamist,
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?