ärevuhäired? 04.02.08 / Psühhiaatria
Külastaja küsib:
Tere!
Mul on viimasel ajal olnud 2 korda mingisugune ärevushäire või paanikaseisund.
Olen 23 a noor mees, elan iseseisvalt, käin tööl, lõpetan ülikooli. Päris palju asju korraga, mille eest peab hoolt kandma aga saan hakkama ja olen piisavalt edukas.
Olgu mainitud, et lisaks eelnevale olen ka üsna elunautija tüüp ja nädalavahetustel saab päris tihti ka kõvasti pidutsetud. Siiski ei ole see siiani muid toimetusi seganud.
Eelmine nädalavahetus pärast 4-päevast reisi töökaaslastega, kus sai üsna palju ka napsitatud tulin koju ja magasin ennast välja. Järgmine päev läksin tööle, väga hull enesetunne ei olnud. Õhtul magama jäädes aga tekkis lämbumistunne, meeletu higistamine, rinnus surve, hirm, peasringlus, iiveldus jms. sümptomid. (tavalisest pohmellist oli asi ikka oluliselt erinev) Arvasin, et olen maole liiga teinud kuna kõhus olid ka valud ja käisin järgmisel hommikul arsti juures, kuid analüüsid olid korras. Kirjutati välja mingit maorohtu aga see halvendas enesetunnet veelgi. Päeval ajasin tööasjad korda ja proovisin kodus uuesti magama jääda. Und ei tulnud ja silme ees mängis nagu mingi erinevate filmide kasett kiirkerimise peal. Kui olin juba 46h üleval olnud tundsin, et ei pea enam kaua vastu ja läksin wismari haiglasse kuna arvasin, et olen siis ilmselt alkoholiga endale liiga teinud. Sain sealt rahustid ja vitamiinisüsti ning läksin koju. Kuidagi jäin magama.
Hommikul olin ilmselt rahustitest veel uimane aga läksin tööle ja kõik oli ok. Nädalavahetus möödus samuti rahulikult. Järgmine töönädal oli väga kiire ja efektiivne ning olin rõõmus, et kõik jälle korras on.
Nädalavahetusel tegelesin igasugu asjadega, käisin ka väljas, kuid alkoholi ei tarbinud. Järmine töönädal möödus samuti kiirelt, efektiivselt, edukalt - sain kiita ja tundsin ennast üsna hästi.
Järgneval reedel käisin sõpradega väljas, võtsin ka veidi napsu, kuid mitte väga palju, kuna arvasin, et siis võib see õudus uuesti tulla. Läksin magama ja ärkasin lõuna ajal üles. Kõik oli ok. Käisin vanematel külas, õhtul tulin koju ja hakkasin magama minema. Siis hakkas sama värk pihta - värisemine, suukuivus, südamepekslemine, hirm, pearinglus jne. Mõtlesin, et suudan selle ise maha suruda kuna see on ju väljamõeldis - no ei suutnud. Magama jäin ikka alles siis kui võtsin trazepami.
Hommikul jälle kõik enam vähem ok. Magasin küll kauem aga muidu oli enam vähem. Pühapäeva õhtul vaatasin mingit filmi aga keskenduda ei suutnud. Võtsin 20 tilka palderjani ja jäin magama.
Täna, esmaspäeval on enesetunne jälle ok. Keskenduda on raske, vahepeal nagu tajud käesolevat hetke väga ergalt, siis jälle kaod nagu kuskile ära. Mingit hirmu või muid paanikasümptomeid ei ole. Samas on kahtlus, et see värk tuleb jälle uuesti.
No selge, et alkohol aitab selle tekkele kaasa aga põhiküsimus on selline: kas see vajab arstilkku sekkumist? (Varem ei ole ma kunagi mingisuguseid rahuisteid ega muud sellist vajanud, ma olen suhteliselt umbusklik nende suhtes)
Ma usun, et sellise enesetunde vallandab alkohol või selle liigtarvitamine. Milline oleks Teie nõuanne: kas loobumine alkoholist on piisav või oleks tarvis konsulteerida psühholoogi või psühhiatriga? Ja kumma poole oleks mõistlikum pöörduda...
Ette tänades;
R
Arst vastas:
dr Jüri Ennet
Psühhiaater
Erapsühhiaater
1. Tõõ- ja puhkerežiim korda.
2. Alkoholile 3-4 kuud täieline ei.
Kui edasi selliselt "jukerdada", siis ärevushäire kindlasti tuleb ja kollitab.
Veelgi hullem, selliselt enda tervist ise "hullutades" kutsudki selle tondi välja. Aga kellele seda veel vaja on?!.
3. Tervislikud eluviiisid.
4. Vaimusfääri tugevdamiseks minu harjutus.
Parimat soovides,
Jüri O.-M. Ennet
Nõuanded teemal: Psühhiaatria
unerohi Kkventiax
Kas südamehaige võib kasutada kventiaxi? Une jaoks väga hea, aga öösel tunnen peale kasutamist valu südame piirkonnas.
Tavaliselt teen tableti ziletiga väiksemaks.
Tänuga
Vastas dr Jüri Ennet
Teil õige lähenemine - raviannusega "mängida", nii leiategi endale sobiliku raviannuse ja rahule jääb psüühka ja rahule jääb süda.
Muud tarkused on endiselt vajalikud - jalutused, õige toitumine ...
Tere,kui minu lapsele diagnoositi ath
Tere,kui minu lapsele diagnoositi ath,kas sellega on rikutud tema tulevik et saada juhiload?Laps on 7a ja tüdruk.
Vastas dr Jüri Ennet
ath spekter muutub aastatega, paljud käitumishäired taanduvad. Juhiload - sinna 10 aastat veel aega. Oluline on terviseseisund juhiloa taotlemise hetkel.
Tehke psühhoregulatoorseid harjutusi - tugevneb ...
Viharavi?
Tere!
Minu küsimus: kas minu võimuses on midagi muuta või peaksin lõpetama enda alandamise ja loobuma?
On 36-aastane poeg, abielus ja 2 väikelapse isa. Kui kokku saame, siis on vaenulik ja ...
Vastas dr Jüri Ennet
Pingete maandamise alateadlik rada kulgeb läbi lähi-seltskonna - "poksikotiks" on lähedased. Pingete maha-laadimise nippe-praktikaid teate ja neid ka jätkuvalt kasutada. Aga nüüd on vaja stressi-häirete ...
Loe edasiPetmine / lahkuminek
Tere!
Kirjutan teile oma mure, pikalt hinges ja südames.
Lühidalt minust…
Olen 20-aastane noor naine.
Elan Eestis, käin koolis, töötan, tegelen spordiga väga intensiivselt. ...
Vastas dr Jüri Ennet
Alko tarbimine nagu sõltlasel - psühholoogiline tung-iha veel enne esimeste alko-tilkade võtmist ka somaatiline-kehaline sõltuvus alates Esimeset pitsist kaovad kõik pidusrid.
Eilset päeva-ööd taga ...
Psühholoogilised häired peretuttaval
Tere, kirjutan probleemiga mis ei puuduta mind. Proovin selle võimalikult lühidalt panna aga tegemist on mu tädiga, kellel on nähtavalt psühholoogilised häired. Väga nartsissne, vihaprobleemid (mis lähevad ...
Vastas dr Jüri Ennet
Narkootilised ained - ei, rahustavad ained - ei, tugevad valuvaigistid - ei. nn neurootiliste psüühikahäirete korral - ravimid pakuvad 1/10 ravivõimalustest, tervenemise potsntsiaalist. 9/10 on eluviisid, ...
Loe edasi4aastane poiss
Tere, selline mure 4 aastase poisi pärast! Lasteaias palus laps juurde toitu aga ei jõudnud seda ära süüa ja kasvataja pahandas, et olgu ära söödud! Lapsel selle kasvatajaga nüüd trots ees! Lasteaias on ...
Vastas dr Jüri Ennet
Pereelu Lego-klotsid vaja õigesse tervikpilti panna. Lasteaiatädiga ka suhted sõbralikuks muuta, Pereisa-klotsid olgu perele/lapsele nö käeulatuses.
Lastepsühhiaatri jutule - siis näeb probleemi ...
Vaimuhaigus
Tere.
Endine elukaaslane ahistab. Teeb libaprofiile veebi keskkondadesse. Saadab sõnumeid, kus hetk avaldab armastust, järgmisel hetkel sõimab, ähvardab ja mõnitab. Samuti saadab seosetuid ...
Vastas dr Jüri Ennet
Psühhiaatri jutule, vastuvõtul saab piisavalt palju infot, et seisundist õiged järeldused teha. Kui annab suhteid rahustada, pingeid vähendada, siis hea võimalus kaasinimest aidata. Idamaade targad, Toorateadjad ...
Loe edasiMasenduse mõju tervisele
Tere. Ma olen kannatanud depressiooni all alates 2013. aastast. Seda oli võimalik hallata escitalopramiga ning sümptomid olid tüüpilised: ärevus, kurbus, energia puudus igapäevaste asjadega tegelemiseks. ...
Vastas dr Jüri Ennet
1. Psühhiaatri juurde jutule. Ravimid kergendavad murekoormat. Sellest tulekski alustada. Kohe alustuseks minge psühhiaatriakliiniku dispanserisse. Psühhiaater annab vajalikke ravimeid, rahustab ja annab ...
Loe edasiÄrevushäire/südame rütmihäired
Tervist, mul on selline mure et mul esineb südamega seotud ärevust. Südame vahelöögid on juba olnud 3 aastat ja kardioloogil käinud sellega ning ravi peal.Kevadel muutus olukord hullemaks mil tundsin peapööritust ...
Vastas dr Jüri Ennet
Tänapäeva suurimateks probleemideks on ärevushäired, stress ja unehäired, mis muutuvas ühiskonnas annavad endast üha enam tunda.”Põhiprobleemid algavad aga ikkagi sellest, et inimesed ei oska töö- ja puhkeaega ...
Loe edasiADHD diagnoosimiseks era vastuvott?
Elan Londonis. Siin on ADHD diagnoosimiseks jarjejorrad 2 aastat, dignoosimine sisaldab kontakti kellegagi kes mind apsepolvest teab, (minu ema ei oska inglise keelt). Era diagnoosimis siin riigis oleks ...
Vastas dr Jüri Ennet
Mina käesolevalt haigete vastuvõtte ei tee - olen riiklikult tunnustatud kohtupsühhihaatria ekspert ja teen ekspertiise. Tööd piisavalt.
Diagnoos on suunaja, üldhoiaku suunaja, abivahend. Eesmärk ...
Vaata kõiki nõustamisi