Mure 12.02.09 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Kirjutasin teile murest oma poja pärast kuskil enne jõule, sellest ajast ei ole asi läinud mitte paremuse poole vaid pigem hullemaks. Ta on hakanud tundidest ära minema, kodus ei õpi üldse, vahetab ainult ühed raamatud järgmise päeva õpikute vastu ja kõik. Peale kooli istub ainult arvutis, mängib arvutimänge ja suhtleb msni-is. Ütleb, et tal on täielik deprekas, et ta ei taha midagi, ei taha hommikul tõusta, ei taha kooli minna. Et kui ta mõtleb, et peab terve elu tegema ainult seda, mida peab, aga ei taha, siis mis mõtet üldse on. Minu küsimuse peale, mida ta teha tahab, vastab, et ei tea. Sportida ei taha, sest seda ala, mida tema sooviks, meie provintsilinnas ei ole, muuga tegeleda ei taha. Ütleb, et on kinnine inimene ja oma muresid ei saa ega taha kellelegi rääkida. Arsti juurde minemisest keeldub ja mitte mingisugust tabletti/rohtu võtta ei taha. Niisugune jutuajamine meievahel toimuski, ainult- ei tea ja ei taha. Kohutav, et ühele 18. aastasele inimesele paistab maailm niivõrd mustana. Kuidas saaks mina teda aidata, kui ta keeldub rääkimast, mis teda vaevab, keeldub arsti juurde minemast, keeldub ennast ravimast, lihtsalt on kapseldunud oma muremaailma ning löönud kõigele käega. Tunnen ennast väga abituna!
Ette tänades!

Arst vastas:

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

Käige ise tohtri-man ja selgitage asja. Ka sellisel juhul oskab psühhiaater üht-teist soovitada - saab ju teil piisavalt olulist küsida ja sellel ka vastuseid.
Tohtri jutule koos, või siis üksi.
Mida õpetajad asjast arvavad: laiskus, üleväsimus, iseloomu muutusmine, mingi tervisehäire?
Kannatlikkust,
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?