paanikahäire 02.01.02 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

tänan, et vastasite mu küsimusele 02.12 , lugesin ka teisi teie vastusi antud teemal, te väidate ,et paanikahäire on ravitav, kahjuks ma eriti ei usu seda.

olen seda haigust põdenud kaks aastat, saanud pidevalt ravi, olen olnud 2 korda 35 päeva tartu raja tänava haiglas, minu jaoks ei ole mingi probleem tunnistada, et vajan psühhiaatri abi.olen tohutult maksnud raha erinevate psühhiaatrite ja psühholoogide juures käies, kahjuks ei oska nad keegi seda haigust ravida. olen olnud nõus kõiki nende ettekirjutusi jälgima ja täitma, kuid asjalikku nõuannet pole ma saanud. ma ei istu voodil ja ei nuta, tean, et kõige rohkem saan aidata ennast ma ise,kuid mul oleks vaja nõuannet kuhu poole liikuda, mida ikkagi teha ja kuidas ennast aidata.

mu haigus vallandus 31.12.1999 kui algas milleenium, olen jõudnud kindlale arusaamisele , et seda põhjustas milleeniumi hirm, pöördusin kohe pärnu polikliinikusse psühhiaatri poole, ta ütles,et jalutage rohkem ja sööge cipramili siis läksin eraarsti juurde, see jutustas mulle kogu oma eluloo ja võttis selle eest veel raha ka, ta aitas mind nii palju, et sain saatekirja haiglasse.tartu haiglas olid väga toredad arstid ja sealt sain ka ajutist abi.hakkasin iga nädal käima tartus psühholoogi juures kuni pärnusse tuli tööle üks tubli psühholoog, kahjuks ei suuda ka tema mind aidata.siis läksin tallinna ja käisin mitu nädalat ühe ülikalli psühhiaatri juures, kuid ka tema ei saanud aru, et ma vajan nõuandeid kuidas ennast aidata.olen mustmiljon korda jutustanud oma elulugu,olen väga avatud inimene mul on palju sõpru, kellega saan kõigest rääkida, kas pean siis selle eest maksma arstidele?

üks paldiski haigla meesarst andis lootust, et saab mind aidata, leppisime temaga kohtumise kokku, sõitsin selle pärast tallinnasse , aga tulemuseks oli see, et ta lülitas mobiili välja ja ei vastanud .Tore asjatu sõit tallinnasse!

igaljuhul olen ahastuses! olen jõudnud sinna maani, et kardan kõike-autoga sõita, üksi kodus olla, poodi minna ja varsti vist istun ainult toas ja ei liigu üldse.Siia maani on mind liikuma pannud vaid minu suur tahtejõud aga ma kannatan tohutult, sest mul pole paanikahoogusi vaid pidev hirm,ebareaalsustunne,suremistunne, kõik kõigub ümberringi jne. see algab hommikul ja lõpeb õhtul kui magama lähen, tunnen ennnast hästi vaid magades.ma ei suuda enam elada, töötada,olla inimene , aga mul on neli last keda on vaja kasvatada! mul on tunne , et see haigus kestab igavesti ja on ravimatu!

praegu tarvitan seroxati 1 tablett päevas, rahusteid ma ei võta ja ei hakkagi võtma , see on ajutine leevendus ja tekitab sõltuvust. mingit muud arstiabi hetkel ei saa ei tea enam mida teha ? kas leppida sellega milline olen ja õppida sellisena elama või üritada veel mõne arsti käest abi saada ?parimate tervitustega, teresa

Arst vastas:

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

Olete väga tubli, et oma probleemiga aktiivselt tegelete. Veelkordselt kinnitan, et paanikahäire on ravitav. Usku endasse ja tohtrisse on vaja ja see tekib-tugevneb koostöös. E-posti andmeist selgub vaid seda, et tegelete probleemile lahendite otsimisega, olete olnud haiglas, mitmete tohtrite juures, rääkinud oma lugu ja kuulanud tohtrigi oma, võtnud Cipramili ja Seroxati, jalutanud...Silm-silma vestlusel saab hingearst Teist rohkem olulist informatsiooni ja saab seega konkreetseid soovitusi anda. Vajalik on tohtriga kohtumine, alustage elukohast Pärnust (nt. dr. A. Puusild), saate vajadusel ka statsionaarselt abi, psühholoogilisi näpunäiteid. Kindlasti üritage, kuulake-usaldage ka oma sisehäält. Saate sellest häirest jagu! Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?