MURE 25.03.09 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Lp.dr.Ennet Olen mures oma 13.a.se poja pärast.Lapsega olen käinud juba lasteaiast peale psühhiaatri juures.Ta on pisut teistsugune.Kartlik teatud asjade suhtes .Ka koolis ei läinud hästi.Ei seltsi teistega ,kardab üksi kodus olla jne.Esinesid ka tugevad tikid.Nüüdseks on tikke vähenenud,aga ta ise ütleb,et on "rahutu"tunne.Vahel kõnnib toas edasi-tagasi ja õhtul ei tule und.Tihti viskleb terve tunni voodis enne uinumist.Elame väikelinnas ja meil ei ole kohalikku laste psühhiaatrit.Käib keegi Tallinnast korra kuus.Usun,et arst last muuta ei saa,aga tänapäeval on ehk siiski elukvaliteeti võimalik parandada.Aasta tagasi oli asi eriti raske ja arst määras talle Zoloft tbl.(3 kuud)võttis.Nüüd määras perearst Amitriptülliini.Olen ise lugenud nende ravimite kohta .Ma lihtsalt ei tea kas anda või mitte.Poiss ise kardab ,et äkki jälle on sama tunne mis eelneval korral.Ta väitis,et pea oli justkui vati sees ja halb oli olla.Lapsel on ju arenev organism ja kas on ikka õige seda keemiaga rikkuda.Kui tugevatoimeliseks Teie seda ravimit peate ja milliseid võimalusi antud olukorras näete.Kas ravimit võiks anda ka ainult siis kui tal on ärevusseisund.

Arst vastas:

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

Konkreetse rohu valib raviarst. Selle järgselt on vajalik leida õige annus antud isikule, et põhitoime kätte saada ja kõrvaltoimeid ei oleks. Kolmandaks on oluline kogu eluviisi muuta ja sealjuures eelkõige füüsilised harjutused (aitavad kasvavat organismi kasvada, aitab pingeid maandada, annab kehalise osavuse kaudu psüühilist enesekindlust). Minu harjutus (ringutus-sirutus ja painutused (Enneti Palve-Meditatsioon, vt.) õpetab psühhoregulatsiooni, parandab aju verevarustust, rahustab.
Kui seltsimatus ja kartlikkus püsivad - psühhiaatri jutule ikkagi.
Harjutused teevad rohkem head kui oskate arvata!
Sõbralikku õhkkonda kodus soovides,
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?