elukaaslase alkolemb 19.05.09 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Tere Dr Ennet.
Minu mure seisneb selles, et minu mehes elab justkui kaks isikut.
Esimene-suurepärane mees, hooliv ja armastav- kainena
Teine- agresiivne, süüdistav, vägivaldne nii füüsiliselt kui vaimselt, kohusetundetu, täiuse nõudja nii imelike kohtade pealt, ei kannata kriitikat, ei tee vahet kriitikal ja heatahtlikusel- purjus peaga.
Ta on tunnistanud, et vajab abi ning on nõus ravi saama- nii ka juhtus peale järjekordselt mahajoodud jõule...Käisime Wismaris-tema initsiatiivil.Määrati Revia tabletid kolmeks kuuks. Mees võttis rohte, oli rõõmus oma saavutuse üle jääda kaineks-nii ka mina. Ta väitis end tundvat suurepäraselt. Uskusin tõeliselt, et probleem ongi lahendatud. Tablette siiski võttis ta vaid 2 kuud kolme asemel- see tundus veidi kahtlane. Ma ei tahtnud teda liigselt ärritada, küsimusega, miks ta oma hirmkalli tabletikuuri pooleli jättis. Kuid vihjeks niipalju- väitis Ta, et saab oma probleemiga ise hakkama- tunneb ennast hästi-et probleemi polegi tegeliikult.
Tablettide lõpetamisest möödus mõni kuu, kus ta hakkas vähehaaval lubatust rohkem alkot proovima, testima enda taluvust ja ravimi mõju- Ühe õlle asemel kaks jne. Söögi kõrvale väike vein jne...Julgust saades avastas ta, et ka suuremad kogused ei tee ta olemist füüsiliselt mitte halvaks, nii nagu tabletid olid lubanud...nii ta läks- nüüdki on ta kusagil kadunud, keegi ei tea temast midagi.Põrutas peale järjekordset temale joomaks kujunenud kokkusaamist minema. Huvitav, kas iseennast leidma või edasi jooma?
Selline on ta olnud väikeste vahededa minuteada 5 aasta jooksul korduvalt-lubab end igakord parandada ja mitte nii enam teha, kuna mõistab, et ta ei suuda piiri pidad ja teeb siis teistele liiga oma tegude ning sõnadega. Sööstust väljudes väidab, et ei mõelnud ühtgi sõna tõsiselt- et see oli hetkeemotsioon ning füüsiline vägivald selle tõttu, et teada aetakse närvi.Kuid närvi läheb ta juues kõige peale, isegi lahke sõna peale...Kas säärased hetkeemotsioonid on siis lubatud?

Ma tunnen, et ei jõua enam ära taluda koledusi, mida ta joogise peaga mulle kõrva karjub. Ma tunnen, et ta püüab minust teha kompleksidega naist, kes arvab et ta ongi väärt kõike seda mis mehel parajasti sülg suhu toob või puudutusi mis jätavad sinakaid varjundeid- minu psüühika peab pragu veel vastu, kuid kaua see kesta võiks... Kuid selline on ta vaid purjus peaga.
Ta on suurepärane mees muidu...Täiesti võrreldamatu kellegi teisega...Kõik on täiesti ideaalne siis kui ta pole napsitanud...

Palun nõu, mida peaksin edasi tegema?
Kas jätma kõik sinnapaika ja kõndima minema-sest ta on väga väga inetult minuga käitunud?
Või püüdma teda kuidagi aidata veel ja veel ja veel-Kui kaua...
Mida ma saaksin teha, et teda aidata?
Kas on üldse mõtet veelkord proovida?


Nõutu
Stiina

Arst vastas:

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

Mees vajab ravi. Teie tõstke latt norm-kõrgusele, s.o. vindiseid enda kõrvale-juurde ei lase. Järeldus - Kolm-neli kuud elada lahus, et siis (kui ta hoolsalt end ravinud on ja karske püsinud, meelt parandanud, käitumist uuendanud) uuesti rõõmsalt kohtuda. Kui seda lahusolekut ei ole, siis ta ennast kokku ei võta ja ei ravi.
Kannatlikkust,
jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?