Isa on vägivaldne 09.11.10 / Psühhiaatria
Külastaja küsib:
Tere!
Minu isal ei ole olnud kõige ilusam lapsepõlv. Tema isa peksis neid ja neil olevat olnud selline kodu, et tänapäeval ilmselt oleks sotsiaaltöötaja vahele sekkunud. Seega pole ma isalikku hellust kunagi kogeda saanud. Ma ei taha enam vanematega elada, kuid nad on minust materiaalselt sõltuvad. Nad ei ole nõus minema kortrerisse, kui on elu aeg harjutud elama oma majas ja mina ei saa ka omale midagi soetada, ka mitte üüripinda, sest mu palk on selleks liiga väike. Samas, eramaja ülalpidamiskulud on sellised, et kaks pensionäri ei suuda neid kulusid kanda. Kodus vanemad kogu aeg nääklevad ja peale selle on isa vägivaldne ning karjub ema ja minu peale. Tihti isa vägivalda ei kasuta, aga vahel laseb käed käiku: ükskord lükkas ema pikali ja eile väänas minul käsi. Ema ei ole temast ka lahku läinud, sest ei ole kuhugi elama minna ja on nii mõnegi asja "alla neelanud." Nad on mõlemad üksteisel närvid üsna läbi söönud ja siis nad kraaklevad kodus ja karjuvad üksteise peale. Olen sellest väsinud. Tahaks ka oma eluga edasi minna, kedagi leida enda kõrvale. Selleks oleks viimane aeg. Kuid mõtlen, kas olen liiga tundlikuks koduses õhkkonnas muutunud ja liiga kartlik meeste suhtes. Kuidas sellest üle saada ja kuidas end laadida, et kodus vastu pidada? Tööl läheb mul hästi, paar aastat tagasi valiti aasta teenindajaks ning saan ülemustega väga hästi läbi. Kui kodus on olnud mõni suurem probleem, on muidugi tööl olla ka paras eneseületamine. Aitäh, kui leiate aega mulle mõne toetava sõna öelda.
Arst vastas:
dr Jüri Ennet
Psühhiaater
Erapsühhiaater
On hea lahend! Elamine selles eramajas tuleb korraldada selliselt, et Esivanemad (isa-ema) elavad omaette toas-tubades ja Teie omaette. Seega ka köök eraldi. Kui majal kaks sissepääsu, siis on asi veelgi lihtsam lahendada ja kumbki pere kasutab erinevat välisust. ERALDI elamine on lahendus. Mõni ehitusemees aitab kaasa mõtelda, aga võib-olla saab hakkama ainult mõne(de) uste lukustamisega, et tagada privaatsus. Nn vanematearmastus tuleb tagaplaanile lükata, siis saab oma elu korrastada ja toredasti ka ema-isa toetada, paremini kui praegu.
Parimat soovides,
Jüri O.-M. Ennet
Nõuanded teemal: Psühhiaatria
Mure mehe tervise ees
Tere, on tekkinud hirm mehe tervise pärast. Oleme 11a koos elanud, talle on iseloomulik lühike süttenöör, ärritub kergelt ja impulsiivselt, kuid rahuneb ka kiirelt.
Nüüd paari aastaga on asi hullemaks ...
Vastas dr Jüri Ennet
Parkinsoni tõve kohta saab täpset infot neuroloogide käest.
Stressi maandamiseks sobib Enneti palve esimene samm. See harjutus aitab lõdvestada lihaseid ning parandada verevarustust. Kui aga keha ...
alkohooliku naine
Tere,
Olen 20 aastat elanud koos alkohoolikuga, kes oli lisaks suurtele pidudele veel kõva naiste mees. Minule teada olevalt on tal olnud 20 aasta jooksul umbes 10 3-9 kuud kestvat kõrvalsuhet. ...
Vastas dr Jüri Ennet
Alkohoolik süüdistabki, see on haiguse üheks tunnustäheks. Ka karm-vägivaldne (verbaalne-füüsiline) käitumine.
Alkoholism ja tuberkuloos võivad teatud haiguse etapil seksuaalsust (kvanitatiivselt) ...
Ärevus, depressioon, toitumishäired jms
Pöördun Teie poole järgmiste küsimustega. Olen enda tervise pärast pisut mures, sest ma ei suuda tööl keskenduda, olen rahutu. Pingeid maandan söömise ja oksendamisega - tean et mul on buliimia, kuid seda ...
Vastas dr Jüri Ennet
Psühhiaater aitab, arstirohtu on vaja. Paralleelselt tuleks koduprobleemidele ka lahendusi leida. Hea, et töökoht ikka olemas on.
Vastupidavust ja tegutsemist,
Jüri O.-M. Ennet
Isa on vägivaldne (jätk)
Suur aitäh hea nõu eest! Päris eraldi sissepääsu teha ei anna. Peaksin vist olema sellegi üle rõõmus, et elan vanematest korrus kõrgemal. Aga köök on ikka ühine. Kurb on see, et seoses sellega, et ema ...
Vastas dr Jüri Ennet
Südamlikult ja rangelt tuleb end kehtestada. Lihtsalt panna fakti ette, et nii on ja nii peab olema ja nii on Minu ja Sinu/nende eluks vajalik.
Kehtestada. Näitlejameisterlikkus on vajalik, mitte ...
Palun ABI.
Tere.Olen 19. aastane neiu ja minu mure allikaks on minu isa.Räägin siis päris algusest, aga ma palun Teid, kui Te ise ei oska aidata,siis vähemalt andke nõu kelle poole pöörduda.Minu isal oli juba noorena ...
Vastas dr Jüri Ennet
Elukohajärgne (linna/maakonna) sotsiaaltöötajaga tuleb kontakt võtta ja organiseerida hooldekodusse suunamine. Puudega inimeste jaoks ja nende aitamiseks need sotsiaaltöötajad ongi. Pärnus on ka hooldusravi ...
Loe edasiSundravi?
Tere
olen neljaliikmelise pere üks liige. Kirjutan, sest ei oska mujale pöörduda. Nimelt mulle tundub, et minu isa on isiksusehäirega. Ta on umbusklik ja kaldub kõike (eriti meid) vaenulikuks pidama. ...
Vastas dr Jüri Ennet
Tahtevastane hospitaliseerimine on seadusega võimaldatud ja ainult siis, kui on oluline oht endale või siis kaaskondsetele. Koostöös psühhiaatriga saate selles selgust. Alkoholismiga kaasnebki tüüpiliselt ...
Loe edasiMure isa pärast
Tere hommikust!
Minu isa on 52 aastane, töötu, elab koos vanematega. 10 aastat tagasi lahutas minu ema temast, kuna isa oli vägivaldne ja ema leidis endale uue elukaaslase. Siis isa käis tööl, ...
Vastas dr Jüri Ennet
Isa probleemide "kolmainsus" on:
1. töötus, 2. alkoholi liigne tarvitamine, 3. kurbmeelsus e depressioon. Neist kahte viimast saab psühhiaater mõjutada, aga nr. 1. küsimuses on vaja poliitikute-riigimeeste ...
Tere.
Ei teagi kohe millest alustada.
Enamus riideid mu kapis on musta värvi, needid, igast piercingud, kuulan metalit - iseloomustus. Tahaksin tegelt rääkida oma vaimsest seisundust. Isaga on mul ...
Vastas dr Jüri Ennet
Meil on väga head laste- noorukite psühhiaatrid. Neile on võimalik oma lugu ära rääkida, oma murekoorem nende juures maha raputada, neilt veidi abistavat arstirohtu ja rohkelt ka juhiseid saada.
Neid ...
elan koos enesetapjaga
Minu elukaaslane tegi enesetapukatse keskkoolis, tablettide tagajärje kaotas ta teadvuse ja ema kutsus kiirabi, kuu aega viibis ta pärast seda Jämejalas ravil. Ta on mulle rääkinud nii enesetapu tegemisest ...
Vastas dr Jüri Ennet
MIlleks elu? Seda on filosoofid ja Targad aastatuhandeid analüüsinud, sellel teemal mõtisklenud, et ikkagi paremini, kvaliteetsemalt ise elada, elu edasi anda, kaasinimesi toetada, elada, elust lusti tunda. ...
Loe edasiELUOHTLIK OLUKORD
Tere!
Olen Teilt korra juba nõu küsinud,kuid probleem ei lahenenud. Nimelt kunagi ma kirjutasin ühest Afkanistaanis sõdinud,nüüd alkohoolikuks muutunud mehest, kes terroriseerib oma peret, ...
Vastas dr Jüri Ennet
Olukord tõsine.Kui inimene on teistele ohtlik,siis on elukohajärgsel psühhiaatril võimalik korraldada tahtevastane(sund)hospitaliseerimine.Tema invaliidsust ja vaimset seisundit hindav arast(psühhiaater)saab ...
Loe edasiVaata kõiki nõustamisi