Läbipõlemine? 06.01.11 / Psühhiaatria
Külastaja küsib:
Tere!
Pöördun Teie poole potentsiaalse probleemiga.
Viimasel ajal on mul raskusi keskendumisega ja mäluga, ei suuda otsustada ning pole tahtmist suurt midagi teha. Aeg-ajalt tekivad ängistushetked.
Esimest korda esines taoline olukord aastaid tagasi, siis käisid peal ka nutuhood ning oli iseäranis kehv olla: ei soovinud suhelda kellegagi ning elu tundus kui suure mulli sees. See läks üle.
Teist korda oli kevadsuvel - pärast sünnitust -, siis esines samuti nutuhoogusid, oli vangisolekutunne ja ma võisin lihtsalt istuda ja istuda ja istuda... Ei suutnud midagi ette võtta ja tegema hakata. Olukord muutus paremaks siiski, kuigi mingit erilist rõõmutunnet polegi vahepeal tagasi tulnud.
Kehvemaks läks suve lõpul-sügise alguses, kui abikaasal diagnoositi depressioon. Tugev müra tööl ja ülemuste soovimatus olukorda parandada viis sinnamaani, et abikaasa soovis töökohta vahetada. Paraku ei lubanud ta tööleping poole aasta jooksul minna konkureerivasse firmasse tööle, niisiis tekkisid probeelmid töölt lahkumisega. Lahenduseks leidsime selle, et mina läksin tööle tagasi ning tema jäi lapsehoolduspuhkusele.
See periood oli pingeline, sest abikaasa oli nagu täiesti otsustusvõimetu ja temaga oli keeruline üldse suhelda. Keeruline oli elada kolme eest.
Läksin niisiis sügisest tööle tagasi ning kuna enne tööle naasmist olime teinud plaanid, et ma lähen ka õppima, siis hakkas sügisest kaugõppes pihta ka ülikool.
Vahepeal panin ka psühhiaatrile aja kinni (abikaasa soovitusel, sest tema oli abi saanud), aga järjekord oli pikk ja kui see aeg hakkas kätte jõudma, tundsin ma end juba suhteliselt normaalselt ning otsustasin broneeringu tühistada (tundus, et mis ma lähen ikka sinna halisema - teistel kindlasti probleemid ja ma raiskaksin vaid arsti aega).
Uuesti läks kehvemaks detsembrikuus. Tõuke sai see ilmselt töö tõttu. Kuna ma sain teada, et ka eraettevõttes töötades on õigus õppepuhkusele, siis otsustasin võtta koolist õppimise kohta tõendi ning esitada sessiooni ajaks ja iga kuu üheks reedeks, kui kool toimub, õppepuhkuse avalduse (nagu seadus ette näeb). Varem oli see olnud suulisel kokkuleppel. Paraku sai sellest alguse lumepall. Korraldati üldkoosolek ja mustati mind terve kollektiivi ees, et ma sellise avalduse olin esitanud ja et teised kooliskäijad on saanud niisama hakkama ja et see on minust lugupidamatu ning ülbe käitumine, et see on vastuvõetamatu, kuna õpin ka oma ametist erinevat asja. Mul oli väga kehv tunne ja ei saanud aru, et miks selline käitumine nende poolt, kuna olin teinud kõik vastavalt seadusele ja neil on kohustus seda võimaldada.
Probleem oli muidugi rahas, sest õppepuhkus on tasustatud. Niisama vabad päevad aga mitte. Soostusin lõpuks oma õigustest taganema ja nad ütlesid, et lubavad koolis käia, aga ei maksa. (Tõenäoliselt oli kogu see seletus täiesti ebaasjakohane nüüd).
Igatahes on pärast seda mul tekkinud tohutu vimm. Ma pole üldse pika vihaga ning lasen halval sageli kergesti mööda minna, aga sellest on nüüd kuu aega möödas ning ei möödu päevagi, kui ma sellele ei mõtleks. Kõike seda ka, mida ma oleks võinud öelda. Et ma lasin endale jälle "koti pähe tõmmata" ega seisnud oma õiguste eest. Mul on raske oma töösse hästi suhtuda. Ma küll pingutan, et tööd hästi teha, aga ma ei salli oma tööd enam, ma tunnen raevu oma ülemuste vastu. Ma tunnen, et mind ei hinnata ning soovitakse pigem, et ma siin ei töötaks (lahti mind lasta ei saa, kuna olen alla 3 aastase lapse ema ning pole oma töökohustusi ka rikkunud). Seda, et mind väärtusetuks peetakse, võimendas veel see, et kuigi meie ettevõttes on tavaks, et firma sünnipäevade puhul peab töötajaid meeles, siis minu sünnipäev "unustati". Peale selle tasustati mind aasta jooksul tehtud töö eest tunduvalt vähemaga kui teisi (hoolimata sellest, et ka raseduspuhkuse ajal ja lapse kõrvalt neile tööd tegin).
Ma olen mõelnud lahkuda, aga pole sarnast töökohta võtta. Pealegi olid mul tehtud plaanid, et kui tulevikus perega talu hakkame pidama, siis vähemalt alguses saan oma töö paindlikkuse tõttu ka esimesel aastal ehk kindluse mõttes seda kaugtööna teha.
Nüüd siis tunnen end kui vangis: tahan ära minna, aga pole kuskile minna. Tagasi on ängistustunne ja viha. Ma tunnen end väärtusetuna ja käpardina. Sageli mõtlen surma peale. Mitte seda, et enesetappu teha, aga lihtsalt surma peale. Ärasuremise peale.
Ma magan öösel normaalselt ja 8 tundi tuleb alati täis. Koolis mulle meeldib väga käia - üle pika aja tunnen, et teen midagi, mis mulle meeldib. Eks see ole ka lootuseks, et tulevikus saan hakata tegema seda, mida ma väga teha tahan.
Peale eelkirjeldatu hakkavad mul mõnikord käed värisema, pikemat aega on tõmmelnud parem silm ja nina, mis ärritavad mind veelgi. Ma lähen kergesti endast välja väikeste asjade peale ja paljud asjad tunduvad minule suunatud rünnakuna. Mul on olnud mitu mõtet, kuidas juhatusele kätte maksta või anda neile laksu nende ego pihta, aga teatud kaine mõistus (aga võimalik et ka argus) pole lasknud mul neid korda saata.
Antidepressante ei soovi võtma hakata, sest planeerime abikaasaga teist last. Aga ma ei tea enam, kuidas edasi ka olla. Sest ma tunnen, et ei jaksa enam vastu pidada.
Tänan Teid ette vastuse eest! Ja vabandan pika jutu pärast.
Arst vastas:
dr Jüri Ennet
Psühhiaater
Erapsühhiaater
Probleemid mitmekihilised: üleväsimus, stress, depressioon, motivatsiooni alanemine, kapitaliühiskonna firmapoliitika (kasum eelkõige, inimene on vahend). Vastu tuult ei sülitata, ka siis kui uus töökoht juba olemas. Aga eneseväärikus ja õigel kohal tuleb suu korralikult lahti teha ja selgelt öelda. Seega diplomaatiline näitemäng kollektiivis. Kas kollektiivleping on? Kas ametiühing toimib? Kui teid valitakse a/ü esindajaks, siis saate ka teiste eest hea seista! Kas on ka teisi hädalisi? Hoidke kokku.
Väsimuse-depressiooni-stressi osas on peale arstirohu ka harjutused ja neid soovitan. Motivatsiooni saate edendada mätsi-valimistel. Hoidke kokku, kasvatage last ja õpitükkidega jõudumööda edasi minna. Ja veel üks Laps - imeline.
Minu Palve-meditatsioon vabastab liigsetest pingetest. Sobib mulle, sobib teilegi!
Tegutsege!
Parimat soovides,
Jüri O.-M. Ennet
Nõuanded teemal: Psühhiaatria
unerohi Kkventiax
Kas südamehaige võib kasutada kventiaxi? Une jaoks väga hea, aga öösel tunnen peale kasutamist valu südame piirkonnas.
Tavaliselt teen tableti ziletiga väiksemaks.
Tänuga
Vastas dr Jüri Ennet
Teil õige lähenemine - raviannusega "mängida", nii leiategi endale sobiliku raviannuse ja rahule jääb psüühka ja rahule jääb süda.
Muud tarkused on endiselt vajalikud - jalutused, õige toitumine ...
Tere,kui minu lapsele diagnoositi ath
Tere,kui minu lapsele diagnoositi ath,kas sellega on rikutud tema tulevik et saada juhiload?Laps on 7a ja tüdruk.
Vastas dr Jüri Ennet
ath spekter muutub aastatega, paljud käitumishäired taanduvad. Juhiload - sinna 10 aastat veel aega. Oluline on terviseseisund juhiloa taotlemise hetkel.
Tehke psühhoregulatoorseid harjutusi - tugevneb ...
Viharavi?
Tere!
Minu küsimus: kas minu võimuses on midagi muuta või peaksin lõpetama enda alandamise ja loobuma?
On 36-aastane poeg, abielus ja 2 väikelapse isa. Kui kokku saame, siis on vaenulik ja ...
Vastas dr Jüri Ennet
Pingete maandamise alateadlik rada kulgeb läbi lähi-seltskonna - "poksikotiks" on lähedased. Pingete maha-laadimise nippe-praktikaid teate ja neid ka jätkuvalt kasutada. Aga nüüd on vaja stressi-häirete ...
Loe edasiPetmine / lahkuminek
Tere!
Kirjutan teile oma mure, pikalt hinges ja südames.
Lühidalt minust…
Olen 20-aastane noor naine.
Elan Eestis, käin koolis, töötan, tegelen spordiga väga intensiivselt. ...
Vastas dr Jüri Ennet
Alko tarbimine nagu sõltlasel - psühholoogiline tung-iha veel enne esimeste alko-tilkade võtmist ka somaatiline-kehaline sõltuvus alates Esimeset pitsist kaovad kõik pidusrid.
Eilset päeva-ööd taga ...
Psühholoogilised häired peretuttaval
Tere, kirjutan probleemiga mis ei puuduta mind. Proovin selle võimalikult lühidalt panna aga tegemist on mu tädiga, kellel on nähtavalt psühholoogilised häired. Väga nartsissne, vihaprobleemid (mis lähevad ...
Vastas dr Jüri Ennet
Narkootilised ained - ei, rahustavad ained - ei, tugevad valuvaigistid - ei. nn neurootiliste psüühikahäirete korral - ravimid pakuvad 1/10 ravivõimalustest, tervenemise potsntsiaalist. 9/10 on eluviisid, ...
Loe edasi4aastane poiss
Tere, selline mure 4 aastase poisi pärast! Lasteaias palus laps juurde toitu aga ei jõudnud seda ära süüa ja kasvataja pahandas, et olgu ära söödud! Lapsel selle kasvatajaga nüüd trots ees! Lasteaias on ...
Vastas dr Jüri Ennet
Pereelu Lego-klotsid vaja õigesse tervikpilti panna. Lasteaiatädiga ka suhted sõbralikuks muuta, Pereisa-klotsid olgu perele/lapsele nö käeulatuses.
Lastepsühhiaatri jutule - siis näeb probleemi ...
Vaimuhaigus
Tere.
Endine elukaaslane ahistab. Teeb libaprofiile veebi keskkondadesse. Saadab sõnumeid, kus hetk avaldab armastust, järgmisel hetkel sõimab, ähvardab ja mõnitab. Samuti saadab seosetuid ...
Vastas dr Jüri Ennet
Psühhiaatri jutule, vastuvõtul saab piisavalt palju infot, et seisundist õiged järeldused teha. Kui annab suhteid rahustada, pingeid vähendada, siis hea võimalus kaasinimest aidata. Idamaade targad, Toorateadjad ...
Loe edasiMasenduse mõju tervisele
Tere. Ma olen kannatanud depressiooni all alates 2013. aastast. Seda oli võimalik hallata escitalopramiga ning sümptomid olid tüüpilised: ärevus, kurbus, energia puudus igapäevaste asjadega tegelemiseks. ...
Vastas dr Jüri Ennet
1. Psühhiaatri juurde jutule. Ravimid kergendavad murekoormat. Sellest tulekski alustada. Kohe alustuseks minge psühhiaatriakliiniku dispanserisse. Psühhiaater annab vajalikke ravimeid, rahustab ja annab ...
Loe edasiÄrevushäire/südame rütmihäired
Tervist, mul on selline mure et mul esineb südamega seotud ärevust. Südame vahelöögid on juba olnud 3 aastat ja kardioloogil käinud sellega ning ravi peal.Kevadel muutus olukord hullemaks mil tundsin peapööritust ...
Vastas dr Jüri Ennet
Tänapäeva suurimateks probleemideks on ärevushäired, stress ja unehäired, mis muutuvas ühiskonnas annavad endast üha enam tunda.”Põhiprobleemid algavad aga ikkagi sellest, et inimesed ei oska töö- ja puhkeaega ...
Loe edasiADHD diagnoosimiseks era vastuvott?
Elan Londonis. Siin on ADHD diagnoosimiseks jarjejorrad 2 aastat, dignoosimine sisaldab kontakti kellegagi kes mind apsepolvest teab, (minu ema ei oska inglise keelt). Era diagnoosimis siin riigis oleks ...
Vastas dr Jüri Ennet
Mina käesolevalt haigete vastuvõtte ei tee - olen riiklikult tunnustatud kohtupsühhihaatria ekspert ja teen ekspertiise. Tööd piisavalt.
Diagnoos on suunaja, üldhoiaku suunaja, abivahend. Eesmärk ...
Vaata kõiki nõustamisi