Krooniline depressioon? 21.02.11 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Tere. Olen ma hull, egomaniakk või on mul krooniline depressioon?
Olen olnud hooti juba aastaid kergesti ärrituv ( alates esimesest abielust...mingi moment). Ja need hullusehood on aeg-ajalt ka mind külastanud. Siiani olen ise saanud hakkama, aga nüüd tunnen, et olukord läheb üha hullemaks. Nagu lumepall.
Olen teist korda abielus. Esimene abielu kestis 16 aastat. Lahku läksime seetõttu, et mehel käisid ka hood- alkoholilembus ja kätega rääkimine.
Lõpuks taipasin, et sellist elu ma enam ei ela. See on elu raiskamine. Lahutus oli raske ning kaasnes palju probleeme- lapsed, ühisvarajagamine, mehepoolne kättemaks, tagakiusamine, hirmutamine jne. Nagu ma eelpool juba mainisin, et käisid ka siis mul teatud "hood", aga harva. Tekkis masendus, kaaluprobleemid, suhelda ei soovinud, ebakindlus, armukadedus, unetus, peavalud, hüsteeria. Panin selle arvele, et olin abielus sõjaväelasega ning üksi lapsi kasvtada, olla ema ja isa eest, olla remondimees jne. oli väsitav. Kodus käis ka ebaregulaarselt. Tahtsin olla ka armastatud ja hoitud.
Uus suhe tuli ruttu, liiga ruttu. Korraga oli pea asemel roosa karussell. 1,5 aasta pärast sündis meil tütar, planeeritud. Kuni raseduse III trimestrini oli kõik kena ja ilus, aga siis hakkasin tegema asju, millele ei oska siiani normaalset seletust anda. Ja need kestavad siiani, hooti. Vahe selles, et aina hullemaks on läinud- ärritun kergesti, viha ja nutuhood läbisegi, unetus, enesetapumõtted, kaaluprobleemid, armukadedushood, loobin nõusid, olen ka mõned mehe riided lõhki tõmmanud. Lähen ise kätega rääkima ( ja kõige kummalisem on see, et vihkan seda - just eelmisest suhtest, aga nüüd teen seda ise. ).Ja kõige tipuks, mida on suisa häbi kirjutada võtsin noa kätte ja vehkisin sellega. Kui mees lähenes, siis tuli kuskilt mõistuse natuke koju ning viskasin maha selle. Jube. Lihtsalt jube. Ma ei saa aru, mis minuga toimub. Meil on armas rahulik 4kuune tütar. Mees on keskmine eesti mees, natu kidakeelne on ilusate sõnadega, aga olen rahul. Üldse mõtlen, et ime, et ta mind maha pole jätnud. Lihtsalt ei mõista, mis toimub.

Arst vastas:

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

Stress kimbutab. Töö- ja puhkerežiim korda. Me ei julge puhata, aega maha võtta. Ka lühiaegsed päevased puhkehetked on ülitähtsad. Seda tuleb õppida ja neid hetki peab julgema kasutada. Tööde-koormuste jaotus koos abikaasaga. Õppida-kasutama psühhoregulatsiooni, alustada minu Palve-Meditatsiooni esimesest sammust. Nende sisepingete maandamiseks annaksin väikeses koguses ka arstirohtu.
Iga tera rahunemise-puhkamise viljasalve on kasuks.
Tegudele!
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?