Klammerduv perekond 19.04.11 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Mul on probleem. Minu ema on terve elu mulle kõik ette dikteerinud. Kogu aeg mul järel käinud ja sunnib mind elama nii, nagu tema ette kujutab.

Näiteks kõik mu sotsiaalsed teadmised on temalt, kui mul oli koolis probleeme.
Aga kui ma talle ise nõu annan, et ma ei taha, siis ta ei kuula, vaid ainult karjub.
Ta pole kunagi minust hoolinud.

Näiteks, kui lähen jalutama, tuleb tema ka.
Oli mul üks töökoht, hakkas seal käima, et kogu aeg mind käsutada ja minuga tülitseda.
Lähen poodi riideid ostma, tuleb ka ja siis karjub kaubamajas ja ronib isegi riietevahetuskabinetti.
Kui olin noor, siis isegi kontrollis mind vannis olles ja wc-s!!!!

Siis olin noorena tegelikult suht selline teistsugune ja lugesin raamatuid esoteerikast.
Siis hakkas tema ka neid raamatuid lugema.
Siis kohe luges sama ajakirja, mis mina.

Tegin ettepaneku minna suvepäevadele, tuli tema ka kaasa.

Suhtlen sugulastega, siis tema ka siis suhtleb nendega.

Oma sõpradele räägib kõike minu isiklikke asju. Siis need vaatavad mind kõõrdi ja mul on ebamugav.

Kui olin noor, siis saadeti mind maale, et temal oleks hea linnaelu elada- valede meeste ja alkoholiga.

Kui olin noorena halbade sõbradega ja gümnaasiumis ja hiljem kutsekoolis hõivatud, siis mind ei tüüdanud.

Kõige hullem on, et tema on minu nõuandja, aga tegelikult vajan hoopis puhkust temast.

Üldse kardan ma teatud omaealisi ja mul pole üldse mingit oma elu.

Sest ma tean, kuidas ma peaksin elama, aga ma ei suuda leida majanduslikke resurrse ja töökohti, uusi ja ustavaid noori, kellega sõber olla.

Ja siis kui olin lapseeas, oli mul halb seksuaalne väärkohtlemine, siis tema oli ületöötamisest väsinud ja mind ignoreeris.

Ühesõnaga, mul on tunne, et ma ei ole saanud sellist tuge, nagu vaja oma noores eas ja nüüd täiskasvanuna tunnen ennast nagu laps, sest see tema klammerdumine ja valed sotisaalsed eeskujud tekitasid minus tunnet, et pean olema täiskasvanud.

Olin noorena ravil AD ja muid jubedusi süües, aga psühhiaatriad ja psühholoogid vanemaid ei kontrollinud, ütlesid vaid emale, et laps sind ei armasta.

Ma ei ole neid ka eriti usaldanud, sest tunne on, et nad mind aidata ei oska.

Üks ütles mulle, et omaealine suhtleb ainult omaealistega.

Teine käskis mul hakata üksi elama, minna ülikooli ja osta korter ja tööle.

Aga mul üksi pole võimalust.

Isa oli psüühiliselt haige vang ja eluaegne naistemees. Nüüd juba kergelt vaimuhaige psühhopaat. Jättis mu maha, kui olin 3aastane.

Olen üksiklaps. Aga mu elu on justkui ema vang.

Ta on teinud nii, et sotsiaalselt on ta kõikjal ees. Alles siis kui sain 16-18, sain üksi suhelda psühhiaatriga.

Ühesõnaga täielik egoist on ta. Kunagi pole ta elus selle 22 aasta sees mu ees vabandanud.

Koolis käies sain sarnased lapsikud klammerduvad sõbrannad umbes 6 tükki, kelle jälle olen kõik maha jätnud, sest ei suuda taluda seda kontrollimist ja klammerdumist ja terve päeva koos olemist.

Ma lihtsalt vihkan naisi.

Kuna ma olen selline emo-tüüpi inimene, siis tänaval palju tüüdatakse ja sõimatakse.( Noorteka noored, kurjad vanamutid, labased vanamehed ja mustlased)

Sugulastel pole aega, neil suht sitt iseloom ja noh masendav.

Tunnen, et olen sotsiaalselt mandunud.

Ei oska ennast kehtestada mitte kusagil ja saan sageli ilmaasjata sõimata, sest pole viisavalt ebaviisakas ja matslik.

Üldse inimesed, kes mulle korda ei lähe, tegelevad minuga ilma minu loata ja kukuvad elu korraldama ja sunnivad asju, mida ma ei taha.


Kirjasõber ütles, et ma peaksin olema ükskõiksem, aga ma ei oska.


Arvan, et olen liiga nõrk ja õrnahingeline selle kurja ühiskonna jaoks.


Kiri tuli kole, aga ei oska seda parandada.

Koolis sotsiaalselt tõrjutud populaarsete ja rikaste laste poolt. Õpetajad kah absoluuutselt ei salli.

Ühesõnaga, keegi ei salli teistsuguseid.

Arst vastas:

Jüri Ennet

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

Ema armastab sind ja kardab kaotada, sellepärast selline liigne kontroll ja "vangistamine". Ema närvilisus on tingitud ka sellest, et Paps jalga lasi ning teid maha jättis - püüa Emast ka aru saada. Vaesuse-rikkuse probleem tänapäeva ühiskonnas on reaalselt olemas. Vaeste osas peaks riigiisandad-emandad end ebamugavalt tundma, häbipuna põsel (vaevalt südames), aga mitte vaesed.
Oma eluraja pead sa ise leidma, valdkonna, mis meeldib ja milles andekas oled - igaühel on selline valdkond olemas, igaühel!
Õpi liigsetest pingetest vabanema (vt. minu Palve-Meditatsioon), et rahulikult-enesekindlalt oma rada leida ja sellel püsida (vt. raamatust "Väljavalitu" Tervisemaja soovitusi).
Võta ilmaelu näitemänguliselt - tekst on selline ja selline on see näitemängutükk siin elus praegu. Ka sellist elu-näitemängu tuleb meisterlikult mängida, MÄNGIDA ja mängurõõmu tunda (nagu näitleja ka nn negatiivse kangelase rollides, kõrvalosades). Hiljem tuleb juba peaosa selles näitemängus. Mängulisus ei tapa, see annab jõudu, energiat, sisemist-välimist rõõmu, loomeindu, elurõõmu.
Oma isikupära tuleb suureks plussiks pöörata, sest sellist inimest Maailmas teist ju ei ole. Kui ennast ise austama hakkame, hindame, endasse usume, siis hakkavad seda ka kaaskondsed tegema.
Veel klammerdumisest - ilmselt ja kindlasti sinus on midagi sellist positiivset-jõulist, mida sinu Ema vajab.
Sul on, mida temale pakkuda. Paku oma elurõõmu, sihikindlust, hingerahu, aga samas ära unusta OMA eluteed, oma elu, oma mängu elu Näitemängus. Läbi selle mängu jõuame Oma Minani, õigele elurajale, millest tõelist rõõmu tunneme ja seda ka teistele pakume.
Sa leiad selle raja!
Parimat soovides,
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?

Nõuanded teemal: Psühhiaatria

Depressiooni lähedasel inimesel

Tere!
mure on selline et mu emal on diagnoositud depressiooni, mingi aeg ta ravis seda ja nüüd pea aasta aega ta ei ravi seda väidab et temal pole vaja ja arstid teda aidata ei suuda. Ta on omadega ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Alustada perearstist - aterosklerootilised muutused organismis, ka peaaju verevarustuse piirkonnas tekitavad meeleolu olulist langetamist.
Teise sammuna psühhiaater, et täpsustada psüühika osa nendes ...

Loe edasi

Psühhoos

Tere!
Mure selline , et mul on õde (29a)kellel on Tallinna psühhiaatriahaiglas diagnoosiks pandud psühhoos, Pärnu haiglas skisofreenia. Mitu korda on olnud haiglaravil ,kuid kui sealt välja saab ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Head ravimid olemas - psühhiaater määrab ja rohtu vaja võtta. Kui rohuvõtmisega probleeme, siis psühhiaater määrab nn depoorohud - süstitakse kord kolme-nelja nädala tagant (siis ei pea iga päev rohtu ...

Loe edasi

nõu?

Tere! 2016 aastal novemberis diagnoositdi mu emal Guillain-Ba sündroom. Ema on (49 aastane) ma ei lasku detailidesse, ilmselgelt te olete teadlik mis haigusa​ tegu on! Ema oli suitsetaja. Kui peale ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

vt varasemad - vastatud

Loe edasi

äkkviha.

Tere olen mures just äkkvihaga kuina olen olnud ligi kaheksa aastat peale avariid kodus ja tunnen et perekond ei mõista mind, keen üle ja karjun kõvasti ning saada teised igale poole. Seda juhtub kord ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Traumajärgne ajukahjustus võib anda peavalu, ärrituvust, äkkviha, pidurdamatust.
Neuroloogiline uuring võib täpsustada orgaanilist kahjustust ja seda valdkonda püüavad neuroloogid siis omapoolsete ...

Loe edasi

Mokatubakast loobumine

Tere!
Minu 16 ja poole aastane poeg on umbes kaks aastat tarvitanud mokatubakat, millest ta nüüd loobuda soovib. Võõrutuskabinetti vastuvõtule ta aga ei nõustu minema. Ostsin talle 2 mg nikotiininätsud, ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Suits jäetakse päevapealt maha, mees! Ainult pehmod ei ole selleks suutelised, seega - nad ei soovi nikotiinist loobuda.
Sportlik tegevus "tuulutab" nii kopsud kui ka kogu organismi puhtaks - sportima. ...

Loe edasi

Endasse sulgumine

Proovin loo hästi kiirelt ja mõistetavalt kokku võtta.
Kui ma algkoolis ja põhikoolis käisin, siis sattusin tihti koolikiusamise keskele ehk siis mina olin kiusatav ja sellega kaasnevalt oli mul ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Suhted tugevnevad-nõrgenevad ikka suhtlemise-mittesuhtlemise käigus. Elusihid ja tegude peavool peab endal selge olema, siis on ka õpi/tööväline elu selgem. Selgust endas ja enda tegemistes, suhetes aitab ...

Loe edasi

Bipolaarne meeleoluhäire ja alkoholism

Tere, mida teha, kui mehel on bipolaarne meeleoluhäire ja maania ning hüpomaania perioodil (mis on väga- väga pikad ja peaaegu lõppematud) tarvitab rohkelt alkoholi? Joobes ka agressiivne. Kas on sellel ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Bipolaarse häire puhul on ju need selged-helged perioodid, siis alustada alkoholi probleemi raviga. Aga alko-vastast ravi saab ja tuleb teha ka bipolaarse psühhoosi puhul. Tehke raviplaan koos raviarstiga. ...

Loe edasi

hirm magamatuse ees

Tere,

Olen 32 a naine. On selline probleem, et on tekkinud rumal hirm magamatuse ees. Alguse sai asi umbes 4-5 aastat tagasi, kus kord õppimisega hilja õhtul üle pingutades ei tahtud öösel ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Tulge vastuvõtule.
vt. varasemaid soovitusi.
Parimate tervitustga,
Jüri O.-M. Ennet

Loe edasi

Ravi võimalikkusest.

Kuidas on võimalik ravida inimest, kes ise sellest keeldub. Oleme käinud lastepsühhiaatri vastuvõtul, poiss keeldus ravile jäämast kuigi arst pidas seda vajalikuks. Poisil (15) on mitmeid probleeme; suitsetab, ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Arsti ja vanemate koostöös leitakse lahend. Kui verbaalne lähenemine mõju ei avalda ja psüühiline seisund seda vajab, siis kasutatakse ka tahtevastast hospitaliseerimist.
Pidage veelkord nõu ravitohtriga. ...

Loe edasi

Väike laps

Väike poiss on peres teine laps (2a). Kui külalised külla tulevad või kui üldse natukenegi ärevam olukord on, siis hammustab ta ema hästi kõvasti. Mängida temaga on raske, alguses naerab ja mängib kaasa, ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Laps ei ole külalistega harjunud, pelgab. Külalisi hammustada ei julge ja "kleebib" selle probleemi lahenduse siis emale külge. Otsib sellisel moel lahendust.
Kui ka ilma külalisteta probleeme - ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi

Ei saanud vastust? Küsi arstilt: