Kas tõesti depressioon? 25.04.11 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Tere.

Minu lugu nimelt selline, et juba pikemat aega tunnen tugevat kurvameelsust, väsimust, ärritust, rahulolematust ja rõõmu kadumist. Pigem tahaksin üksi olla kui seltskonnas. Ma püüan iga päev leida midagi positiivset, kuid leian taas ennast mõttelt, et kõik on nii kehvasti. Nimelt tunnen süüd, et ma nii tunnen, sest mul on tegelikult väga tore pere, armastav abikaasa, kaks imetoredat last ja hoolivad vanemad, mul on sõpru ja toredad töökaaslased, aga ikkagi ma tunnen ennast üksikuna ja kurvana. Mu kehakaal on viimase poole aasta jooksul tõusnud ja ärrituse hood on suurenenud, öösel ärkan 1-2 korda üles ja vaatan kella või käin tualettis. Reedel oli isegi paanikahoog (süda kloppis, käed ja jalad värisesid, kõris oli poov tunne ja ma ei saanud hingata jne), enne ei ole mul sellist asja olnud. Viimasel kuul on ka mul astmahood sagenenud. Ma tõesti tahan rõõmu elust tunda ja ma olen püüdnud mõelda teistmoodi, aga tunnen igatepidi ebaõnnestumist.
Kui ma perearsti poole sellise jutuga pöördusin, siis ta arvas, et ma peaksin rohkem magama ja püüdma ikka mõelda positiivselt ja rohkem ma ei taha minna tema juurde, sest ma kardan, et mul ongi mingid pseudoprobleem. Aga see kipub mind endasse neelama ja ma näen kuidas ma inimestega koflikti satun. Tihti on mul ka raske ennast korda teha, et välja minna ja natukenegi paremini tunda.

Võiksin sellest veel pikemalt kirjutada, aga arvan, et kui vaja saate lisaküsimusi küsida.

Ette tänades!
HA

Arst vastas:

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

A. Schopenhauer oli vägagi melanhoolne. Lahenduse leidis koeraga jalutamises ja filosofeerimises-kirjutamises (Elutahe on kõige liikumapanev jõud). Alustuseks vt. tema "Elutarkus". /Üldse põhineb üheksa kümnendikku meie õnnest üksnes tervisel...
suurimaid rumalusi on oma tervise ohverdamine../.
Alustage kehalisest, küll siis jõuab järg ka meele-tervise ning hinge- (emotsioonide) ning vaimu-terviseni.
Meele- ja vaimuhäiretega maadles Fr. Nietzsche. Väljapääs oli - pikad jalutuskäigud ja Kirjutamine. Biblioteraapiline raamat: "Nõnda kõneles Zarathustra" - tõeline psühhoteraapia raamat, uue hoiaku kujundamise õpik, elu-Võitluse julgustaja.
Meele- ja vaimukriisis oli ka Carl Gustav Jung. Temal lahendiks olid kohustus ja lapsemeelne mängulisus. (vt. tema "Mälestused, unenäod, mõtted"). Siit - Lastega mängimine, mängulisus.
Psühhiaatri jutule, veidi (vajadusel) antidepressanti, harjutused (alustuseks minu Palve-Meditatsioon) ja siis raamatust "Väljavalitu" Tervisemajaga alustada. Probleem on kõrvaldatav!
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?