Schizoid Personality Disorder 29.04.11 / Psühhiaatria
Külastaja küsib:
Kuna ma professionaalidelt ei ole leidnud mingit erilist abi, siis olen proovinud ise ennast psühholoogiliselt analüüsida, mis on päris raske, kuna mul pole vastavat haridust. Igatahes ma leidsin nüüd, et tõenäoliselt on mu puhul tegemist Schizoid Personality disorderiga, kuna kõik diagnoosi kriteeriumid klapivad nii täpselt, et ei oskaks ise paremini sõnastada. Allpool on wikipediast leitud WHO diagnoosi kriteeriumid, mis täiesti iseloomustavad minu "elu vaadet":
Emotional coldness, detachment or reduced affection.
Limited capacity to express either positive or negative emotions towards others.
Consistent preference for solitary activities.
Very few, if any, close friends or relationships, and a lack of desire for such.
Indifference to either praise or criticism.
Taking pleasure in few, if any, activities.
Indifference to social norms and conventions.
Preoccupation with fantasy and introspection.
Lack of desire for sexual experiences with another person.
Küsimus siis on, et oletame, et mul on SPD, mis võimalused siis oleks oma elulaadi parandada? Kas mingi ravimikuur oleks mõistlik või mis otsast pihta hakata? Wikipedias tundub, et lisaks mingitele ravimitele räägitakse, et on oluline "riskida" ilmselt siis sotsiaalse interaktsiooniga.
Samas nagu ma ei usu päris sellesse - ma suhtlen inimestega, lihtsalt enamik inimesi tunduvad igavad, samuti mind ennast huvitavad teemad ei paku eriti pinget teistele. Eriti mis naistesse puutub, siis ma ei näe, mida neil on mulle pakkuda ning mida mul oleks neile vastu pakkuda.
Ma olen mõelnud, et äkki proovida luua mõne naisega suhe, kuigi see naine mind ei huvita...et äkki mingi moment võiks toimuda pööre, aga see tundub suur vaev vähese edu tõenäosusega...lisaks teise inimese petmine. Siiski mõned naised mind intrigeerivad, kuid neil on olemas kaaslased või nad lihtsalt ei ole minust huvitatud.
Ma isegi olen arvamusel, et mulle meeldivadki naised, kelle puhul ma alateadlikult tunnetan, et intiimsuhte loomise tõenäosus on väike.
Arst vastas:
dr Jüri Ennet
Psühhiaater
Erapsühhiaater
Iga inimene on isikupärane, ainulaadne. Iga inimne on ka teatud isiksuse- ja käitumismustriga persoon (ektrovert, introvert, paranoiline, skisoidne jne.). Ei ole puhtaid mustreid, on ühe või teise mustri ülekaal.
Millal tekib probleem? Probleem tekib siis, kui see isiksuse- ja käitumismuster muutub häirivaks (haiguslikult häirivaks) endale ja teistele ühiskonnas.
Mida teha?
1) Õige eriala valik, et nimetatud muster kasuks tuleb.
2) Õige keskkonna valik, et Mina-muster hästi toimiks.
3) Enda mõõdukas kujundamine, et endas rõõmu tunda, endasse uskuda. Olen ainulaadne ja sellega ma suudan pakkuda endale-teistele seda, mida teised ei suuda, pole võimelised.
4) Inimene on see, kes peab end ületama (vt. Fr. Nietzsche). Tegudele!
5) AD kõrval võiks väga väikeses annuses neuroleptikumi proovida, et seda nn skisoidset raamistikku veidi avada-laiendada.
6) Suhtlemisoskus tuleb suheldes, harjutamine teeb Meistriks!
Parimat soovides,
Jüri O.-M. Ennet
Nõuanded teemal: Psühhiaatria
Vaimne tervis/borderline personality disorder
Tere, ma olen 15 ja mulle tundub, et kõik mu vaimsel poolel ei ole korras. Juba noorest peale mäletan kuidas olen alati end teistega võrrelnud (välimuse poolest). Lasteajas võimlemas mulle ei meeldinud ...
Vastas dr Jüri Ennet
Terves kehas terve vaim, tervemas kehas tervem psüühika. Seega - kehaline harjutamine,aktiivsus on teretulnud. Alustada jalutuskäikudest.
Puhkus taastab jõu. Seega- une arvelt ei võta, õige unerežiim. ...
Kvetiapiin
Tere!
Mul on diagnoositud endogeenne depressioon. Proovisime venlafaksiini (150mg), kuid see ei olnud efektiivne ja lõpetasime selle ära. Nüüd kirjutas arst mulle aeglaselt vabaneva kvetiapiini. ...
Vastas dr Jüri Ennet
Depressioonil tuhat varjundit ja seetõttu sobilikud ravimid - antidepressantide reast või siis neuroleptikumid (kvetiapiingi) . Organism on tervik ja seetõttu ka kõik muud tervise edendamise võtted peale ...
Loe edasiAutism
I am originally from Estonia. Has never been to the psychiatrist in Estonia. While living in another country was diagnosed with social anxiety disorder, depression, than with generalised anxiety disorder ...
Vastas dr Jüri Ennet
For a person it is the current moment and present state that is of importance, the need to cure and treat, the need to change the situation is in the present state (the symptoms of depression right now, ...
Loe edasiKuidas olla kindel,et on pandud oige diagnoos ja mida teha kui elad vooras riigis olles "haige?"
Olen viimased 5 aastat elanud diagnoosiga kliiniline depressioon. Regulaarne psuhhiaatri kulastamine, erinevad ravimeetodid ( pohimotteliselt koik, mis Eestis pakutakse), kuid paranemise marki pole. Kolides ...
Vastas dr Jüri Ennet
Varem on olnud teil depressioone ja selle ravimisega olete ka tegelenud. Raviks on olnud ainult tabletid ja muid harjutusi-elukorralduse muutusi te ei ole teinud.
Seega on ka probleem(id) lõpuni ...
Avoidant personality disorder
Tere, kas te oskate öelda eesti keelset vastet sellisele "haigusele" nagu Avoidant personality disorder. Leidsin selle kohta inglise keelset infot internetist (http://en.wikipedia.org/wiki/Avoidant_personality_disorder ...
Vastas dr Jüri Ennet
Kuulub isiksusehäirete valdkonda. Maakeeli - Vältivisiksus. (RHK-10 järgi). Igal inimesel on oma isikupärane isisksuseomaduste spekter. Geneetikud ütlevad, et igal inimesel on vähemalt 15 miljonit omadust ...
Loe edasiOCD
Tere Dr. Jüri O.-M. Ennet,
Mida ma peaksin ette võtma kui ma kahtlustan, et mul on "Obsessive-Compulsive Disorder?"
Vabandan ei suutnud leida eesti keelset vastet.
Vastas dr Jüri Ennet
Sundmõtted ja -teod on meil kõigil teatava piirini ja nooruses. Aga siis nad taanduvad. Psühhiaater täpsustab olukorra ja vastab küsimustele. Kas üldse ongi see häire. Arst aitab nii kaebuste kui ka muude ...
Loe edasiADHD
Olen viimaste aastate jooksul lugenud erinevaid artikleid ja vaadanud saateid ADHD kohta.Ning mul on tugev kahtlus et mu vennal(ja võimalik et ka mul endal)on midagi sellist.Elan ammu juba väljaspool Eestit ...
Vastas dr Jüri Ennet
Attention-deficit/hyperactivity disorder (ADHD) is a syndrome of inattention, hyperactivity, and impulsivity. The 3 types of ADHD are predominantly inattentive, predominantly hyperactive-impulsive, and ...
Loe edasikeskendumishaired ja vasimus
Tere,
Pikemat aega vaevab mind vasimus, millele ei oska selgitust leida - tootan kyll taiskohaga ja opin taiskoormusega, kuid olen sellise elutempoga juba aastaid elanud ja mingeid probleeme pole ...
Vastas dr Jüri Ennet
ADD-test näitab Teie üleväsimust ja sellega seosnduvat. Seda ADD häiret Teil ei ole - sellega oleksite "maadelnud" muidu juba varasest lapsepõlvest alates. Seda EI ole.
Igapäevane puhkus peab külladane ...
Hüperaktiivne tähelepanu häire
Kas ka täiskasvanul saab diagnoosida ADD'd (Attention Deficit Disorder)? Milline on ravi ja kelle poole peaks pöörduma?
Vastas dr Jüri Ennet
Häire avaldub juba noorpõlves, hiljem ei teki. Kui ta on, siis neid häireid ravib psühhiaater. Olenevalt häire "pildist", elukeskkonnast, tegevussfäärist on ka soovitused ja ravi. Kehaline aktiivsus ja ...
Loe edasiIsiksusehäire
Kas Te palun selgitaksite mulle piirialast tüüpi(borderline type) isiksusehäirest natuke lähemalt.
Vastas dr Jüri Ennet
Lähemalt vt. Psühhiaatria õpikutest, käsiraamatutest. vt ka RHK-10 (Rahvusvahelihe Haiguste Klassifikaator) internetis, Tartu Ülikooli Psühhiaatriakliiniku alt. Aga paar rusikareeglit:
1) isik on ...
Vaata kõiki nõustamisi
Ei saanud vastust? Küsi arstilt: