Antidepressandid ja alkohol 29.08.11 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Tere!

Mul on suur mure oma sõbra pärast ja ei oska kuhugi selle murega pöörduda. Sõber on 23-aastane noormees, kes teismeeas kaotas nii ema kui vanaema, kes olid mõlemad kaks kõige lähedasemat inimest talle. Õde elab Inglismaal. Kedagi teist pereliikmetest tal ei ole ja peab ise majandamisega hakkama saama. Pärast ema ja vanaema surma tekkis tal depressioon, mida ta aastaid eitas. Pärast õnnetusi suunati ta küll psühhiaatri juurde, kuid ta keeldus minemast. Nüüdseks on asi läinud ka kõrvalseisjate silmis juba väga hulluks ( tüdimus, energiat ei ole, emotsioonid puuduvad, ükskõiksus kõige suhtes, pidev kurb olek, maailma peale vihane, jõuetus jne). 2011 aasta jaanuaris läks sõber lahku oma tüdrukust, kellega oli ta peaaegu 4 aastat koos olnud ja kes talle väga suureks toeks oli. Pärast seda tema depressioon süvenes ja inimest ei ole võimalik enam ära tunda. Suunasin ta kevadel vastu tema tahtmist psühhiaatri juurde ja talle kirjutati mai keskpaigas välja depressiooniravim Alventa. Esimesed 10 päeva oli doos 75 mg, edasi muudeti kogus topelt suuremaks ja minu teada praeguseks on doosi kolmekordistatud. Aasta algusest saati on sõber hakanud tarvitama ka oluliselt suuremas koguses alkoholi. Praeguseks joob ta väga tihti ja väga suures koguses, peaaegu ülepäeviti. Nüüd suvel on asi eriti hulluks läinud. Viimase kuu ajaga on juhtunud purjus peaga kaks õnnetust, millest üks nõudis õmblust ja teine operatsiooni. Paneb väga muretsema, et ta ravimeid koos alkoholiga pea ülepäeviti võtab. Ise ta probleemist aru ei saa ja temaga rääkida ei ole võimalik. Korrutab, et tal on endast ja sellest, mis saab, täiesti ükskõik. Noormees käib nii tööl kui koolis (nüüd sügisel läheb viimasele kursusele). Hetkel on operatsiooni tõttu sinisel lehel, kuid alkoholi hakkas tarbima juba 4-5 päeva pärast operatsiooni. Suve alguses juhtus ka seda, et tööle ilmus purjus peaga või tugevas pohmellis. Alkoholi ja depressiooni tõttu kannatasid kevade lõpus ka koolieksamid. Kui temaga üritada rääkida, siis ta hakkab inimesi eirama ja vältima (kõiki, kes talle hetkel probleeme tekitavad oma muretsemisega). Ta ei hooli enda tõelistest sõpradest ja tahab suhelda nendega, kes temast ei hooli ja kellest tema ei hooli. Ütleb, et nii on kergem. Samas nendel inimestel on ka täiesti ükskõik temast ja meelitavad aina rohkem pidutsema ja jooma, kuna ei tea tegelikku olukorda. Ma ei oska enam midagi teha. Loodan, et ehk Teie oskate midagi soovitada või kedagi, kelle poole selle murega pöörduda.

Arst vastas:

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

Psühhiaatri jutule, vahetaksin ravimit, annaks lisaks ka alko-vastast arstirohtu. Alkoholist sellise võtmise korral kindlasti abi ei ole.
Väike tilk napsu võetakse vaid siis, kui KÕIK korras on ja probleeme ei ole. Probleemide korral, arstirohu võtmise ajal alkot tarvitada ei tohi.
Igaüks on oma õnne/õnnetuse sepp.
Tuleb jälgida, mida sepistame!
Muretseda ei ole vaja, tegutseda on vaja.
Tegutsege!!!
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?