Kuidas motiveerida seitsmeaastast tüdrukut 17.03.12 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Küsimust esitama ajendas eilne situatsioon, kus selgus, et laps trennis ei viitsi kaasa teha ja proovib tegeleda kõrvaliste asjadega. Pealtnäha normaalne situatsioon - kui motivatsioon puudub, siis ju ei olegi tahtmist. Sama lugu on aga tegelikult lapsega ka mujal - oleme varem käinud mitmes erinevas trennis-ringis ja alati on tal peale esimese huvi raugemist tekkinud tüdimus. Olen proovinud temaga nendel teemadel rääkida, et kõik ei tulegi kohe välja ka kõiges ei peagi ta olema parim - vaid õppimine iseenest võib ju olla tore ning hiljem, kui ta on suureks saanud ja kõigest sellest abi ükskõik kus ja kellena ta tegutseb. Olen toonud näiteid, kiitnud teda ka väiksemate edusammude eest, käinud tema esinemisi koos perega nautimas ja proovinud madalhetkedes motiveerida ning ta on justnagu rõõmsam. Samas näen nüüd, et see on olnud ainult ühepoolne monoloog ja see, et laps on oma trennides-ringides siiski aasta lõpuni ilma virisemata ära käinud, on olnud pigem seetõttu, et ema nii tahab. Loomulikult olen proovinud mõelda, et üks või teine treeningsüsteem või õpetaja või eriala spetsiifika talle lihtsalt ei sobi, aga lõpmatuseni ei saa ju ühest kohast teise joosta. Samas on aga jälle nii, et alati sooviks laps lõpetada just käimasolevad treeningud ja pigem naasta nende juurde, milles käisime varem.

Emana olen hakanud mõtlema, et kas ma peaksin lapse soovidele järgi andma, sest midagi ju ei juhtu, kui laps tegeleb muusikaga ainult muusikatundides ning ka kooli kehalisest kasvatusest peaks ju ka normaalseks kehaliseks arenguks piisama. Ja kõike seda hoolimata sellest, et eeldused on lapsel ju tegelikult olemas. Et kas laps täiskasvanuna võiks olla rahul sellega, et ta ei pidanud lapsena tegelema aladega, mis talle huvi ei pakkunud. Aga hetkel unistab ta jälle pillimängu õppimisest ja on käinud mulle korduvalt peale, et ma talle õpetaja leiaksin. Aga see situatsioon on ju juba tuttav... Poole aasta pärast on ta sellest tüdinenud.

Kooliskäimisest. Klaassijuhatajalt olen saanud tagasisidet, kus laps kardab eksida ning seetõttu on ta huvi kiiresti kaduv ja teda peab kiitma ja temaga palju tegelema, et ta sooviks jätkata. Ja õnneks on klassijuhataja tõeline professionaal... Siit küsimus, et kas ka nende kooliväliste tegevustega võib olla sama probleem? Et lapse minapilt on esialgu palju parem ja tublim ja toredam, aga kui tulevad esimesed taksistused, siis ta soovib kohe loobuda.

Kõige selle pika jutu peale tahaksin küsida, et mida teie lapsevanemana soovitaksite - kas lasta lapsel kasvada nö metskult ja võib-olla seetõttu elujõulisemalt või proovida last siiski juba lapsepõlves kujundada ning anda talle rohkem teadmisi ja oskusi ning seda just sel arenguetapil, kui ta on õppimiseks kõige võimalisem? Kas see valik mõjutab lapse enesehinnagu kujunemist ja tema edaspidist elukvaliteeti?

Arst vastas:

Jüri Ennet

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

Koolilapsena olgu lapsel esikohal kooliga seonduv. Koolirõõm ja õpirõõm olgu sihiks ja vahendiks. Õpetada õppima, õpetada puhkama.
Piisavalt und, unearvelt ei tohi aega ära võtt.
Huviringid on otsimise aeg, et ennast leida - meie ju ei tea, et mis temale meelerõõmu valmistab. Siit siis ka see nn püsimatus või ringide vahetus. Kus aga andekus avaldub, siis seda tunnetab nii laps kui ka lapsevanem, siis on vaja motiveerivat järjekindlust, töökus edendada.
Suunamist, mitte jäika pressimist. Mängulisust, vaheldusrikkust.
Lapse arvamust vestlustega, muinasjutte lugedes jne vahenditega selgitada, tema mõistlikke soove arvestada, siis teda julgustada ja kiita.
Ema sisetunnet rohkem usaldada, mitte naabrilaste järgi joondumist.
Elu annab õiged vastused. Mängulisus annab selgust, julgust, teotahet.
Mängulisus. Ja kui mäng pakub uues vaatuses uut huvi, siis on Jumalik libreto selline ja seda mängu siis mängime. On ju hea, et tal huvi tekkis. Võibolla on nüüd see õige ja puha!
Jätke lapsele "hingamisruumi", ei tohi teda liigselt raamistada, ahistada.
Emainstinkt annab tarka nõu ja mida te ISE väikelapsena tema asemel olles sooviksite!
Küll need lahendid tulevad.
Parimat soovides,
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?

Nõuanded teemal: Psühhiaatria

Kuidas motiveerida 10 a. poissi õppima

Laps õpib 4. klassis, kuid alates kooli minekust puudub tal siiani kohusetunne/iseseisvus koolitööde tegemisel. Tal puudub igasugune motivatsioon. Kui ta saab kahe, siis ta ei muretse. Tundides ei jõua ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

1) Psühhiaatri vastuvõtule, et selgitada psüühiline staatus.
2) Kehaline treening - õpetab sihte seadma ja järjekindlust, kasvatab tahtejõudu. Soov ju areneda, teistest mööda saada. Kehaline tegevus ...

Loe edasi

Psühhopaat

Tere.
Minu sõbrannal on probleeme oma eksmehega, kellega nad elavad lahus juba üle kahe aasta. Mehe puhul on aga tegemist psühhopaadi või raske nartsissismi sümptomitega inimesega. Täpsemalt on tegu ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Politseisse avaldus ja sellest teatada ka ex-tegelasele. Iga järjekordse kiusu-ahistamise korral uus avaldus. Vältida kontakte selle ex-tegelasega, kindel suhtlemiskeeld ja mitte anda talle lootustsuhete ...

Loe edasi

alkoholism

Tere,
kuidas oleks võimalik aidata inimesel jõuda arusaamiseni, et tema alkoholism on probleem nii sellele inimesele kui perele? Lihtsalt naise rääkimine ei mõju. kui mees on siiski nõus külastama ...

Vastas dr Jaanus Mumma

Ega sageli naist sel teemal taheta tõesti jutule võtta.Sõltuvusprobleemile
hakatakse tavaliselt sügavamalt mõtlema alles mingite tõsiste probleemide
tekkel (tervislikud, sotsiaalsed,materiaalsed) ...

Loe edasi

Esperal

Vennale kirjutas arst välja Esperali tabletid. Reviat arst mingil põhjusel ei saanud välja kirjutada, haigekassa soodustus oleks väike olnud. Vend on nö. korralik alkohoolik, st. elu muidu sotsiaalselt ...

Vastas dr Jaanus Mumma

Esperaalravi eesmärk on siiski täiskarskluse hoidmine.Kui selline ravieesmärk on püstitatud,siis ta sobib toetava vahendina hästi.Ka väikese alkoholi koguse võtmist küll ei soovita,sest koos alkoholiga ...

Loe edasi

antidepressant ravi

Tere!

Olen 21-aastane tudengineiu.16 aastaselt diagnoositi mul mõõdukas depressioon ja alates sellest ajast olen mõningase vaheaegadega kasutanud antidepressanti Anafranil ,25mg kaks korda ...

Jüri Ennet

Vastas dr Jüri Ennet

Konsulteeriksin psühhiaatriga. Minu "kannatamatus" ei suudaks nii kaua depressioonis olla, so otsiksin uusi lahendusi. Esiteks, mis ikkagi mure-depressiooni põhjuseks? Teiseks, ravimitega organism harjub, ...

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi

Ei saanud vastust? Küsi arstilt: