Homoseksuaalsus 29.08.12 / Psühhiaatria

Arst vastas:

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

1. olen muide käinud ka teie vastuvõtul ja ka teie küsisite üleolevalt umbes nii, et "millal see siis pihta hakkas"
= kui olete minu vastuvõtul olnud, siis teate, et püüan inimesi oma teadmistega aidata ja üleolevaid küsimisi ei ole olnud ega ole. Inimesed tulevad vastuvõtule oma kaebuste ja häiretega ning tohter peabki küsima, et "millal see siis pihta hakkas".
2. mäletan selgelt ühte loengut, mida te andsite ning homoseksuaalide kohta andsite mõista "et tegu on ikka täitsa sassis tegelastega", jah, just nii see oli,
= "täitsa sassis" ei ole minu sõnavara. Aga loengul ma räägin küll kaunis lopsakalt ja lasen ka üle võlli, et inimesed probleemidest paremini aru saaksid.
Seksuaalsuse teema olen alati lõpetanud oma seisukohaga nn. normaalsuse kohta: suhtlevad eri sugupooled, partnerid on seksuaalselt küpses eas, seksuaalne vahekord on vabatahtlik (mitte vägivaldne), põhiline nauding saadakse nii, nagu saadakse lapsi.../siis pean loengul väikese pausi/ ...ja kõik muu on ka partnerite vahel lubatud kui see mõlemile meeldiv on.
Seksuaalsel käitumisel on nii individuaalne kui ka ühiskondlik aspekt. Kui inimese käitumine (resp. seksuaalne käitumine) inimest häirib, siis on ju midagi viltu - häirib ja siis on vaja ju midagi korrigeerida (endas või keskkonnas või mõlemis).
Ja ühsikonna aspektist vaadeldes on poliitiline aspekt (saab hääli), on religioosne (on/ei ole jumalale meelepärane), eetiline (siin-seal, nii või naa, on ühiskonna poolt heaks/halvaks peetav)...ja olulisim - järglaste saamine.
Kui teie vanemad oleksid täieliselt homoseksuaalsed, siis teid ju ei oleks. Kui teie ja teie sõbrad ja sõprade sõbrad seda oleksid, siis Eestirahvast ju peatselt enam ei oleks. Kas see on siis ühiskondlikult normaalne? Või on teil teistsugune arusaam?
RHK-10 toob
Sooidentsuse häired F64,
Seksuaalse suunitluse häired F65 (vt. eriti F65.4 ja mõtiskle),
Seksualse arengu ja sättumusega seotud psüühika ja käitumise häired F66. Siin on toodud avalausena, et "Seksuaalsättumust iseenesest ei tohiks häireks pidada."
Psühhiaatrias on see küsimus seotud psüühika paljude valdkondadega (psüühika areng, isiksuse areng, seksuaalsuse areng jne).
Teie küsimus - milline on tänapäeva meditsiini seisukoht homoseksuaalsuse kohta? - on mitmekihiline ja täpsemaid selgitusi saate: seksuoloogidelt, endokrinoloogidelt, androloogidelt,...
Ja veel.
Oma loengutel (kus ka teie viibinud olete) olen alati rõhutanud, et inimesel on eelsoodumused üheks või teiseks tegemiseks ja keskkond (ühiskond) annab sellele tegevusele märgi. Erinevates keskkondades võid saada erineva märgi. Ja alati olen loengul ka rõhutanud seda, et inimene on sündinud siia maailma selleks, et olla õnnelik. Õnnelik-olemine nõuab seega enda muutmist (et olla +märgiga märgistatud) või siis leida teine keskkond, kus see + tuleb sealt.
Õnne soovin teilegi.
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?