Skisofreenia 15.12.12 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Tere. Olen 34aastane naine. 20aastaselt oli mul psühhoos. Toona arstile sellest ei rääkinud. Elu läks edasi, kodus olin 2 nädalat, siis läksin tööle tagasi, kuigi oli raske. Oli pidev ebareaalsuse tunne ümbruse ja enda suhtes. Aga mõistusega sain aru kõike ja teised mu käitumises midagi ei märganud, sest olin ikka nagu tavaliselt olin olnud. Endal oli vaid väga raske. Aga kordagi pole mul esinenud luulusid ega hallutsinatsioone ja ka isksusehäiret mul pole olnud. Olen ikka siiani seesama, kes olen olnud oma arvamuste ja tõekspidamistega. Rõõmud ja mured ikka sarnased. Aastad läksid, mingit ravimit ei tarvitanud ja läks järjest paremaks, aga 8 aastat hiljem tuli uuesti hirm, et see ebareaalsuse tunne võib uuesti tulla ja sellega paanika. Hakkasin võtma Rispeni 1 mg ja see toimis minu puhul nii hästi, andis mulle kindlustunde, et midagi ei saa juhtuda ja ebareaalsuse tunnet pole enam olnud kordagi. Tunnen ennast täiesti terve inimesena, kui analüüsin oma mõtteid, siis julgen arvata, et mõtlen nagu tavaline inimene. Haiguslehel ei ole selle haiguse pärast olnud kordagi ja ikka tööl käinud. Minu diagnoosist ei tea mu vanemad ega tööl keegi. Diagnoosiks siis F20.5. Mul on väga tore arst ja tema on mulle ka mitmeid kordi öelnud, et mul on derealisatsiooni ja depersonalisatsiooni sündroom. Tõesti ainsad asjad, mis mul on esinenud, ongi ebareaaalsustunne enda ja ümbruse suhtes ja pole ma ka kunagi arvanud, et mingid välised jõud mind mõjutavad. Minu mõtted on kõik väga subjektiivsed ja spontaansed. Siit ka küsimus, et kas üks psühootiline episood elus ja ongi elu lõpuni skisofreenia diagnoos? Ega see diagnoos minul eriti midagi muudaks, sest oma ravimiga tunnen end terve inimesena, aga nimelt on mul mure oma lapse pärast. Kas ka tema pärib minu haiguse? Seda on muidugi raske öelda, aga see hakkas mind rohkem vaevama, kui mu mehel diagnoositi 2 a tagasi ärevushäire. Nii et siis mõlemad oleme psühhiaatrilise diagnoosiga, seega lapsel suurem võimalus skisofreenia tekkeks minu teooria järgi. Mul on väga suur soov veel teine laps saada, see laps oleks nii oodatud mängukaaslane oma suuremale õele (ise ainus laps), aga ei tea kas see on hullumeelne otsus? Laps on mul küll väga tubli, hakkaja ja nutikas, aga tulevikku ju ei tea. Minu vanemad on mõlemad terved ja ka mehe suguvõsas ei tea seda haigust rohkem olevat, kuid siiski on esinenud alkoholismi. Nii et olengi dilemma ees, et kas saada veel üks laps, kellele pakkuda toredat lapsepõlve või oleks see liiga isekas arvestades meie diagnoose? Kui suur oleks võimalus kõige halvemaks?

Arst vastas:

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

Täpsemaid selgitusi annab ikka raviarst. Ühe elamuse puhul ei või veel vaimuhäire olemuses kindel olla. Tänapäeval eeldab skisofreenia diagnoos aastast psühhiaatripoolset jälgimist. Psühhootiline episood võib ka paljude muude diagnooside korral esineda.
Ärevushäire pole probleemiks - kõrvaldatav, nn psühhootiline episood vajab täpsustamist. Kust ja kuidas tuli F20.5?
Rispen on hea noorele ja eakale, mitmete-mitmete diagnooside korral.
Koostöö tohtriga ja saate vastuse!
Parimat,
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?